Äripäeva raadio: Kasvukursil

Kaugtöö viib tööõnnetuse mõiste absurdini

Tööandjale on pandud kohustus tagada oma töötaja ohutus, kuid kodukontori tingimustes võib seadusest tulenev nõue muutuda absurdseks, tõdeti Äripäeva raadio saates „Kasvukursil“.

Näiteks kohustab seadus tööandjat oma töötajale vajadusel esmaabi võimaldama, kaugtöö puhul ei pruugi selle tagamine aga üldse mitte lihtne olla. „Kui töötaja jääb Taisse kinni ja teeb seal palmi all tööd ning talle kukub kookospähkel pähe, siis täna kvalifitseerub see tööõnnetusena,“ tõi Grant Thornton Baltic OÜ juhtiv õigusnõustaja Kristel Tiits näite.

Seetõttu rõhutas sama ettevõtte personaliteenuste valdkonna juht Marge Litvinova, et kaugtöö võimaldamist tuleb vaadata suures pildis vastavalt sellele, mida tööandja saab oma töötajale võimaldada ja mida mitte. „Kindlasti on selle võimaldamine pikas perspektiivis ettevõttele konkurentsieeliseks,“ nentis ta.

Tööandjal lasub vastutus

Oma võimalusi läbi kaaludes peaks tööandjal alati kuklas olema mõte, et tema alati vastutab sellega seotud tagajärgede eest. „Kui töötaja kodukontoris komistab vaiba otsa ja murrab jala, on see tööõnnetus,“ selgitas Tiits.

Siiski saab tööandja riske maandada. „Võimalus on töötajal paluda oma kodus riskihinnang läbi viia, teha oma töökohast pildid, et tööandja saaks veenduda, et ta töötab õiges asendis ja kas valgustus on piisav,“ tõi Tiits näiteid. „Samas ei saa minna töötajat koju kontrollima, kuna ka see riivaks tema põhiõigusi,“ hoiatas ekspert.

Lisaks peab tööandja tähelepanu pöörama kodus töötavaid inimesi ähvardavatele psühhosotsiaalsetele teguritele. „Üksikud inimesed on välja toonud, et omas mullis töötamine hakkab teistpidi tervisele mõjuma, tööandja peab siin suutma inimesi toetada,“ märkis Litvinova.

Veel peaks tööandja olema suuteline oma töötajale võimaldama kindlaid ajalisi raame, et vältida tema läbipõlemist. „Hea on, kui töötaja teab konkreetselt oma tööaega, sest kodukontoris on oht, et tehakse vahepeal muud ja siis töötatakse edasi – nii panustatakse aga kokkuvõttes rohkem,“ selgitas Tiits. „Kindlad raamid on olulised ka seetõttu, et siis meeskonnad teavad, millal keegi neist töötab.“

Vaidlused tulevikuks

Kodukontorite hoogu koguv populaarsus võib tähendada ühtlasi ka töövaidluste arvu kasvu tulevikus. „Mitmed haigused, mis on tingitud valest asendist, avalduvad pika aja jooksul,“ ütles Litvinova. „Olgu need siis õlavöötme piirkonna probleemid, selja- või peavalud – need on vaidlused, mida me tulevikus näeme, sest inimesed ei mõtle täna kodukontoris oma asendi peale ning selle mõju ei jää avaldumata,“ hoiatas ekspert.

Ka läbipõlemine võib olla vaidluskoht. Et tööandja end läbipõletamise süüdistuse eest paremini kaitsta saaks, soovitavad eksperdid leida võimalusi tõendamaks, et töötaja elus on ka teisi tegureid, mis teda üle koormavad. „Kui suuta kohtus näidata, et töötaja elas ka töövälisel ajal pingelist elu, võib sellest abi olla,“ arvas Tiits.

Kõik ei soovi kodukontorit

Siiski on eksperdid seda meelt, et kaugtöö ei peaks olema otseselt ei töötaja ega tööandja esmane vastutus, sest paljud töötajad ei soovi kaugtööd teha. „Mitmed töötajad on ise aru saanud, et ainult kodus töötades on fookuse hoidmine keeruline ja püsivalt koju jääda ei soovita,“ ütles Litvinova.

Samuti peavad töötajad oluliseks vahetut kontakti teiste kolleegidega. „Siin tuleb mängu inimlik pool,“ sõnas Litvinova. „Spontaansed kohtumised kohvinurgas, aga ka koosolekud on olulised. Päev otsa virtuaalsetel kohtumistel osalemine väsitab rohkem.“

Need väärtused ei kaalu Litvinova sõnul tihti üles ka seda, et inimene säästab aega ummikutes istumiselt. Siiski ei pruugi töötajal alati olla valikut kontori kasuks otsustada. „Kui inimene tuleb reisilt, peab ta jääma eneseisolatsiooni, samuti ei oodata enam tööle haigusnähtudega inimesi,“ kirjeldas Litvinova juhtumeid, mis töötajast ei sõltu. Kuna ka tööandja ei saa siin oma vahenditega lõpuni vastutada ega maksta näiteks isolatsiooniperioodi eest hüvitist, võiks riik ekspertide hinnangul mõelda, kas sealtpoolt oleks võimalik midagi hüvitada.

Selleks, et töötaja ja tööandja saaksid probleeme ennetada, tuleb neil omavahel senisest konkreetsemaid kokkuleppeid sõlmida. „Mõelda läbi mõõdikud, kuidas tulemust hinnata, ning panna paika ootused ja tähtajad – need on peamised märksõnad, mis on täna olulisemad sellest, keegi oleks kindlal aja kusagil kindlas kohas,“ lõpetas Litvinova.