Isikuandmete kaitse üldmääruse rikkumine võib tuua kaasa hiiglaslikud trahvid. „Otsest ülempiiri trahvi suurusele pole, kõige sagemini räägitakse 20 miljonist eurost või 4 protsendist käibest,“ hoiatas nõustamisbüroo Grant Thornton Balticu andmekaitsespetsialist Indrek Keis Äripäeva raadiosaates "Kasvukursil".
Seadusega võetakse Eesti õigusesse üle EL-i direktiiv ning sellega kaasneb organisatsioonidele kohustus luua asutusesisesed ja -välised teavitamiskanalid asutusesisesest väärkäitumisest teavitamiseks. Rikkumised, mille kohta vilepuhujad võivad infot anda, on väga erinevad – hangete korra rikkumine, sisemised pettused, keskkonnaalaste nõuete rikkumine jms.
Paljudel tööandjatel on seoses koroonapandeemiaga tekkinud küsimus, kas ja kui palju andmeid võib sellega seoses töötajatelt küsida. Toon artiklis välja mõned praktilised küsimused ja mõttekohad, mida peaks tööandja arvestama töötajate isikuandmete töötlemisel ning kuidas maandada peamisi ohte nii tööandjale kui ka töötajale.
Vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seadusele (TTOS) peab tööandja koostama töökeskkonna riskianalüüsi. See on kohustuslik neile tööandjatele, kel on vähemalt üks töötaja (välja arvatud julgeolekuasutused).
Pereettevõtete puhul tuleb lisaks kasumi teenimisele mõelda ka omavaheliste suhete hoidmisele ning pöörata varakult tähelepanu järelkasvule sugulaste hulgas. Teemasid avavad Eesti Pereettevõtjate Liidu eestseisuse liige ja Büroomaailma müügi- ja turundusjuht Kristiine Ross (pildil vasakul), Eesti Pereettevõtjate Liidu president ja Zenith Family Office OÜ juht Kristel Meos (pildil paremal) ning nõustamisbüroo Grant Thornton Balticu partner ja audiitorteenuste valdkonna juht Mart Nõmper.
Koroonaviiruse põhjustatud probleemidest on palju räägitud, kuid pandeemial on olnud äritegevusele ka positiivne mõju – see on toonud selgelt esile muutustega toimetulekuks vajalikud juhtimisoskused.
Kasvukursil tuleb juttu sellest, mis võib põlvkonnavahetusel osutuda takistusteks ning kuidas uue põlvkonna kaasamine ning kommunikatsioon on nii ettevõtte kui ka kogu ettevõtluskeskkonna tervise seisukohast kõige olulisem tegevus. Teemasid avavad Eesti Pereettevõtjate Liidu eestseisuse liige ja Büroomaailma müügi- ja turundusjuht Kristiine Ross (vasakul), Eesti Pereettevõtjate Liidu president ja Zenith Family Office OÜ juht Kristel Meos (paremal), ning nõustamisbüroo Grant Thornton Partner ja audiitorteenuste valdkonna juht Mart Nõmper (keskel). Saadet juhib Gregor Alaküla.
Autotööstus on üks neist sektoritest, kuhu tehakse väga suuri investeeringuid. Kuigi koroonapandeemia tõttu tabasid autotootmist, mis moodustab lõviosa autotööstuse mahust, tõsised häired, teeb kogu sektor lähiaastail siiski märkimisväärseid edusamme. Autonoomsed sõidukid, jagatud mobiilsus ja elektrifitseerimine on valdkonna tähtsaimad märksõnad.
Kui täna tuleb Euroopasse füüsilist kaupa müüval ettevõtjal pahatihti arvestada sihtriigi keerulise käibemaksusüsteemiga, siis alates 2021. aasta suve keskpaigast olukord lihtsustub ning maksude deklareerimise halduskulu väheneb.
Euroopa Liidus jõustub 1. juulil käibemaksureform, mis muudab elektrooniliste teenuste osutajate ja füüsiliste kaupade müüjate äriajamise ning uutele turgudele sisenemise lihtsamaks. Saates "Kasvukursil" räägime sellest, miks reformi vaja ja mida muutused e-kaupmeestele kaasa toovad.
Grant Thornton Balticu partner, raamatupidamise valdkonna juht Anastasia Borovaja on juba üle kümne aasta töötanud selle nimel, et igapäevatööd tehes pakkuda klientidele unustamatut kliendikogemust, kvaliteetset teenust ja olla ühtlasi valdkonna töötajatele atraktiivne tööandja.
OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon) täiendab regulaarselt oma 2017. aastal koostatud siirdehinna määramise juhendit. OECD juhenditega on hea n-ö sina peal olla seetõttu, et nii Eesti kui ka paljud muud riigid toetuvad oma siirdehinna määrustega OECD juhenditele.
Paljudele ettevõtetele oli 2020. aasta segaduste aasta. Kuid tehnoloogiaettevõtetele oli see suure kasvupotentsiaaliga aasta. Neljas tööstusrevolutsioon (tööstus 4.0) tekitas olukorra, kus kaugtöö, veebikaubanduse, digitervishoiu ja virtuaalõppe äkiline kasv suurendas seni stabiilselt kasvanud tehnoloogiasektoris järsult nõudlust äritehnoloogia ja kommunikatsioonilahenduste järele.
Äriregistri registriandmete korrektsuse analüüsist selgus jahmatav tõsiasi: äriregistri andmed äriühingute audiitorite kohta sisaldavad palju vigu.
Kui andmeid õigesti ja turvaliselt hoida ning veel enam – kasutada, võib nendest saadav tulu ületada mis tahes otsese rahalise kasu. Eksperdid selgitavad, kuidas andmeid kasumi nimel maksimaalselt rakendada. Kasvukursil saate stuudios on Grant Thornton Digitali partner Vladimir Rüntü ja Luisa tõlkebüroo äriarenduse juht Svea-Elen Peters.
Majandusaasta aruannete vabatahtlik auditeerimine pole Eestis kuigi levinud. Ligi 30 aastat vandeaudiitori ametit pidanud Grant Thornton Balticu auditipartner Aivar Kangust nendib, et ega väikefirmale auditist suurt kasu olekski, kuid kindlasti võiks väikeettevõtete juhid julgemalt audiitoritelt ja ärinõustajatelt nõu küsida – ise ju kõike ei tea, ja ei peagi teadma.