Äripäeva raadio: Kasvukursil

Nipid, mis tagavad pereettevõttele võimalikult pika eluea

Autor:
Mart Nõmper,
Kristel Meos,
Kristiine Ross,
Gregor Alaküla
insight featured image
Pereettevõtete puhul tuleb lisaks kasumi teenimisele mõelda ka omavaheliste suhete hoidmisele ning pöörata varakult tähelepanu järelkasvule sugulaste hulgas.
Contents

Ekspertide hinnangul on pereettevõtted võrreldes teiste firmadega reeglina edukamad, kuid see ei tule lihtsalt ning nõuab palju vaeva. „Pereettevõtlus on ettevõtlusvormidest kõige läbivam, pikaajalisem ja kaasahaaravam vorm. Põhiline, mida defineerimisel järgitakse, on see, et juhtimises osaleb vähemalt kaks pereliiget ja enamus omandist kuulub perekonnale, märkis Eesti Pereettevõtjate Liidu president ja Zenith Family OÜ juht Kristel Meos Äripäeva raadio saates “Kasvukursil”.

Meose sõnul võivad pereettevõteteks olla väikesed poed meie ümber, või suured ettevõtted nagu IKEA, Kone, Bonnier või BMW. “Pereettevõttel on oluline saavutada tugev ärikasv ja hoida pereliikmed pühendununa ja motiveerituna,” sõnas Meos.

Suhted olgu korras

Tema sõnul on pereettevõtlusel kolm alustala. Esiteks firma omanikuks olemine, teiseks selle juhtimine ning kolmandaks head peresuhted. „Tihti lisandub neile sammastele veel heategevus ja sotsiaalse vastutusega seonduvad aspektid,“ märkis Meos. „Kindlasti lisaks kasumi teenimisele tuleb teadvustada suhteid, mis annab äritegevuses eeliseid ja aitab vältida takistusi,“ sekundeeris talle Grant Thornton Balticu partner ja audiitorteenuste valdkonna juht Mart Nõmper.

Ka Eesti Pereettevõtjate Liidu eestseisuse liige ja Büroomaailma müügi- ja turundusjuht Kristiine Ross rõhutab, et firmale tagab edu see, kui nii tööl kui ka kodus valitsevad head suhted. „Tööl tekkivad probleemid ei tohi mõjutada pere koostoimimist ja harmooniat,“ märkis ta. „Lisaks tuleb pereettevõtetes jälgida, et kõiki töötajaid koheldaks võrdselt ja lugupidavalt, keegi ei tohi eelist saada sellepärast, et ta on pereliige,“ viitas Ross sellele, et kõik peavad neile antud tööülesandeid professionaalselt täitma.

Kui keegi pereliikmetest ei soovi ettevõtte missiooni tunnustada ning segab äri tegemist, soovitab Meos probleemi varakult lahendada. „Inimese saab ärist kõrvaldada, aga ta jääb alles pere liikmeks,“ selgitas ta. „See on valus, aga eks hiljem, kui tal lapsed tulevad, siis võivad asjad nende kaudu pehmeneda ja tema pere liin ettevõtmisega taas liituda,“ märkis ekspert.

Järglasi suuna varakult

Selleks, et vastuolusid perekonnas oleks vähem ning ka hiljem ettevõtmine üleandmine järgmisele põlvkonnale lihtsam, tuleb nooremaid liikmeid firma tegevusse maast ja madalast kaasata. „Need ettevõtted, kes põlvkondade üleselt vastu peavad, saavad aja jooksul võrreldes muude ettevõtetega paremini hakkama,“ tsiteeris Meos uuringuid. „Paremini hakkama saamise võti on tegeleda planeeritult järelkasvuga, mõelda, kuidas ettevõtte üle anda ja seejuures peresuhted head ja kokkuhoidvad hoida.“

Ross rõhutas, et sujuva üleandmise tagab järgneva põlvkonna huvi firma tegemiste vastu. „Selle saavutamiseks julgustaksin noortele juba maast ja madalast vastutust ning vabadust andma,“ märkis ta. Nõmper lisas, et kindlasti ei tohiks oma järglastelt eeldada, et nad mõtlevad samamoodi ning lubama neil uusi asju katsetada. „Meenutagem, et ka Andresel ei õnnestunud talu üleandmine, igal järgneval põlvkonnal on valikuid rohkem ja seetõttu tuleb lapsi varakult kaasata,“ viitas ta Tammsaare „Tõele ja õigusele“.

Meos soovitab kaasata noori näiteks suvel oma ettevõttes praktika raames. „Anda neile lihtsaid töid, loomulikult juhtpositsioonile kohe ei saa, kuid nii saavad nad tunnetuse kätte, kui keeruline on mingi protsess, ühtlasi tekib neil aimdus teemadest, millega nad saavad ja tahavad tulevikus tegeleda ning millisena enda rolli pereettevõttes näevad,“ selgitas ekspert.

Nõmperi sõnul on mõistlik, kui potentsiaalsed järglased võtaksid liidripositsiooni üle teatud kindlaks ajaks. „Tavaliselt on ühes põlvkonnas mitu inimest ning tähtaegsus võimaldab ka teistel põlvkonnaliikmetel juhtimisest osa saada ja nii oma lisandväärtusega panustada,“ sõnas ekspert. Ühtlasi tagab see teadmiste ühtlasema jaotumise. „Peredel on tihti hirm, et mis juhtub, kui firma juhti tabab mingi õnnetus või alkoholism, mängukirg või midagi muud.“

Väline konsultant aitab

Selleks, et firma tulevikku ja liikumist perekonnas planeerida kasutatakse mitmel pool Euroopas võimalust luua pereharta. „Ka Eestis on asutud seda üha enam koostama,“ ütles Ross. Selle koostamisel soovitab Nõmper kasutada väliste ekspertide abi. „Tihti on teemasid, mis on peres külmutatud olekus, kuid väline osapool saab nende kohta nii küsida ja need teemad lauale tuua ilma, et ükski osapool oleks nendega seotud,“ selgitas ta.

Kui põlvkonnavahetus aga ei õnnestu ning ülevõtjaid ei leidu, on variante edasi talitamiseks siiski mitu. „Üks võimalus on mõne teise pereettevõttega ühineda,“ leidis Nõmper. „Alati võib juhtkond, kui seal pole pere liikmeid, firma välja osta,“ pakkus Ross.

Meose sõnul pole müümine kindlasti halb mõte, sest nii vabaneb kapitali järglastele uue elu alustamiseks. „Nad saavad selle abil teha seda muud, mida nad soovivad, vastavalt oma mõtetele ja profiilile,“ lõpetas ta.

Kuulake saadet: 

Kuulake Kasvukursil kõiki saateid järgi meie teemalehel