Kuni 2014. aasta lõpuni sai elektroonselt osutatava teenuse puhul käibemaksuga maksustamise erikorda rakendada ainult ühendusevälise riigi ettevõtlusega tegeleva isiku kohta, siis 2015. aastast laienes see võimalus teatud tingimustel ka Eesti maksukohustuslastele.
Kui ettevõte korraldab oma kulul töötajatele mõne ürituse väljaspool tavapärast töökohta, ei tähenda see automaatselt, et üritus pole ettevõtlusega seotud ja tuleb erisoodustusena maksustada.
Tänavu 1. novembril jõustub käibemaksuseaduse muudatus, mille kohaselt peavad kõik käibemaksukohustuslased hakkama käibedeklaratsiooni (KMD) lisal INF deklareerima arveid, kui konkreetse tehingupartneri arve või arvete kogusumma on vähemalt 1000 eurot ilma käibemaksuta. INF vormil tuleb deklareerida nii ostu- kui ka müügiarveid ja nende osas peetakse arvestust eraldi.
Ettevõtte või selle osa üleminekul on maksustamise seisukohast oluline vahet teha, kas on tegemist ettevõtte üleminekuga või hoopis kauba või teenuse müügiga. Viimasel juhul tekib käive, lisatakse käibemaks ja ostjal tekib sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus.
Käibemaksuseaduses on sätestatud neli liiki kaupa või teenust, mida maksukohustuslane võib vabatahtlikult maksustada. Tegemist on üldjuhul maksuvaba käibega, kuid maksuhaldurit eelnevalt kirjalikult teavitades võib kauba või teenuse müügile käibemaksu lisada. Esmapilgul võib tunduda veider, miks keegi peaks soovima vabatahtlikult maksu lisada ja seda riigile maksta, kuid sellele on mõistlik põhjendus olemas.
Äri- või eluruume rendile andes küsib pinna omanik reeglina üürnikult tagatisraha. Tagatisrahalt maksude maksmine sõltub aga sellest, kas tegemist on eluruumi või äripinna üürimise või rentimisega.
20. aprilliks 2015 tuli esitada esimene MOSS-erikorra alusel käibedeklaratsioon, mis puudutab üsna laia ettevõtjate ringi. Sestap oleks soovitav kõigil analüüsida, kas on tarvis midagi käibemaksuarvestuses muuta või mitte.
Milliste kriteeriumite alusel on võimalik hinnata, kas tegemist on kasutus- või kapitalirendi lepingutega? Lepingute klassifitseerimise määravaks kriteeriumiks on asjaolu, kui suures ulatuses kannab renditud vara omandiga seonduvaid riski ja hüvesid rendileandja või rentnik. Kriteeriume toob välja ka RTJ 9.
1. jaanuarist 2015 tunnistatakse kehtetuks tulumaksuseaduses pikalt kehtinud maksusoodustused. Seega oleks neil äriühingutel, kes on tegutsenud enne aastat 2000, kasulik heita pilk minevikku ning võimaluse korral veel 2014. aasta jooksul kasutada kasutamata jäänud maksusoodustusi dividendide väljamaksmisel või omakapitalist väljamaksete tegemisel. Vastasel korral need soodustused aeguvad.
KMS-is ei ole enam eraldiseisvana sõiduauto omatarvet reguleerivat sätet. Teatud erijuhtudel toimuvaid sõiduauto omatarbe juhtumeid tuleb nüüd maksustada üldise omatarbe maksustamise põhimõtte alusel.
Käibemaksuseadusesse tehti järjekordne täiendus, nii et alates tänavu 1. detsembrist saab sõiduauto ja sõiduautoga seotud kulutustelt maha arvata ainult 50% sisendkäibemaksu. Tõsi, Euroopa Liidu õigusega see kooskõlas pole ja selleks taotles Eesti Euroopa Nõukogult erandit. Kuid enne, kui Euroopa Nõukogu pole oma nõusolekut andnud, ei saa muudatus jõustuda.
Sõiduauto ja sõiduautoga seotud kulutuste sisendkäibemaksu piirang ei tähenda alati seda, et tegemist on erisoodustusega tulumaksuseaduse tähenduses.
Tähelepanu, võrguväljaannete ja -ajalehtede ning tarkvarateenuse pakkujad, pilveteenuse ja hasart- ning õnnemängude veebis korraldajad, samuti erinevate äppide allalaadimisvõimaluse pakkujad! 20. aprilliks tuli esimest korda pärast uue käibemaksuseaduse sätte jõustumist esitada MOSS erikorra alusel käibedeklaratsioon.
Lähetuste maksustamise korras on aastatega toimunud üksjagu muudatusi. Valitsus on heaks kiitnud juba enam kui kaks aastakümmet muutumatuna püsinud välislähetuste päevaraha maksuvaba maksimummäära tõstmise 50 euroni järgmisest aastast.[1]
Eestlased ei taha väga oma õiguste eest seista ja heade kliendisuhete hoidmise pärast kardetakse rohkem kui asi väärt on. Nii ei küsita ka pidevalt maksetega hilinejatelt viiviseid, ei nõuta sissenõudmisega kaasnevate kulude hüvitamist, rääkimata võimalusest esitada kohtule nõudeid maksekäsu kiirmenetluses või hagimenetluses.
2015. aasta 1. jaanuarist peab eluruumide rent olema maksuvaba ka siis, kui eluruumid antakse kasutamiseks äriliseks tegevuseks. Eluruumide üürile, rendile ja kasutusvaldusesse andmine on maksuvaba käive, sõltumata sellest, kuidas üürnik, rentnik või kasutusvaldusesse võtja seda ruumi kasutab