Kui võiks arvata, et uute sihtturgude valikul on otsustavaks kaine riskianalüüs, siis tegelikult otsustavad rohkem kui pooled ettevõtjaist nn kõhutunde alusel, millisest riigist saab nende järgmine sihtturg. Nii selgub Grant Thorntoni uuringust International Business Report.
Äriotsuste langetamisel ei saa alahinnata maksutagajärgi, mis võivad mõnikord osutuda ootamatult kulukaks. Kuigi ettevõtete ühinemise ja jagunemisega iseenesest maksukohustust ei teki, ei saa välistada jooksvaid administratiivseid kohustusi maksuhalduri ees ning tulevikus tekkivaid maksukohustusi nii äriühingule kui ka füüsilisest isikust omanikule.
Grant Thornton Rimessi maksunõustaja Tõnis Elling arutleb MTA ja Rahandusministeeriumi kommentaaride üle elu- või äriruumide määratlemisel ja maksustamisel ning selgitab, millised võimalused seaduse järgi kinnisasjade maksustamisel on.
Igal aastal pöörab Läti maksuamet tähelepanu võitlusele maksupettustega ning varimajanduse mahu kindlakstegemiseks kasutatakse võrdlusalusena erinevaid ettevõtlusvaldkondi. Need toimingud on ennetava eesmärgiga, et kaitsta riigieelarve ja üldsuse huve. Kahjuks näitab meie kogemus, et mõnikord on maksuamet pigem represseeriv kui konstruktiivne ja ametniku arvamusel on Lätis endiselt rohkem kaalu kui ettevõtja äritegevuse üldise mõistmise ja õiglase kontrolli põhimõtetel.
Alates 1. novembrist 2014 jõustunud käibemaksuseaduse muudatus toob ettevõtjatele kohustuse hakata maksuametile deklareerima rohkem kui 1000 euro suuruseid arveid.
1. novembril 2014 jõustuv käibemaksuseaduse muudatus paneb käibemaksukohustuslastele kohustuse deklareerida käibemaksudeklaratsiooni (KMD) lisa INF vormil kõik vähemalt 1000 euro suurused arved. Seaduse jõustumiseni on jäänud vähem kui kuu ning esile on kerkinud rida praktilisi küsimusi.
Kinnisasja käive on reeglina maksuvaba, ent käibemaksuseadusega on sellele reeglile kehtestatud mõned erandid: nii ei ole maksuvaba käive näiteks krundi ja uusehitise müük. Kui aga ehitis on juba kasutusse võetud, siis on tegemist maksuvaba käibega.
Maksukohustuslane, kes soovib erikorda rakendada, või ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik, kes soovib end erikorra alusel Eestis registreerida, esitab maksuhalduri veebilehel elektroonse portaali kaudu selleks avalduse.
Seoses käibemaksukohustuslastele 1. novembrist 2014 jõustunud kohustusega deklareerida rohkem kui 1000-euroseid arveid, on hea teada ka tehinguid, mida deklareerima ei pea.
2015. aasta 1. jaanuarist peab eluruumide rent olema maksuvaba ka siis, kui eluruumid antakse kasutamiseks äriliseks tegevuseks. Eluruumide üürile, rendile ja kasutusvaldusesse andmine on maksuvaba käive, sõltumata sellest, kuidas üürnik, rentnik või kasutusvaldusesse võtja seda ruumi kasutab.
Kuni 2014. aasta lõpuni sai elektroonselt osutatava teenuse puhul käibemaksuga maksustamise erikorda rakendada ainult ühendusevälise riigi ettevõtlusega tegeleva isiku kohta, siis 2015. aastast laienes see võimalus teatud tingimustel ka Eesti maksukohustuslastele.
Kui ettevõte korraldab oma kulul töötajatele mõne ürituse väljaspool tavapärast töökohta, ei tähenda see automaatselt, et üritus pole ettevõtlusega seotud ja tuleb erisoodustusena maksustada.
Tänavu 1. novembril jõustub käibemaksuseaduse muudatus, mille kohaselt peavad kõik käibemaksukohustuslased hakkama käibedeklaratsiooni (KMD) lisal INF deklareerima arveid, kui konkreetse tehingupartneri arve või arvete kogusumma on vähemalt 1000 eurot ilma käibemaksuta. INF vormil tuleb deklareerida nii ostu- kui ka müügiarveid ja nende osas peetakse arvestust eraldi.