Möödunud majandusaasta oli Grant Thornton Balticule väga edukas – kogukäive Eestis, Lätis ja Leedus kasvas 15,1% ning ulatus 9,3 miljoni euroni. Ettevõte suutis kasvatada kõikide teenuste mahtu – alates raamatupidamisest ja auditeerimisest ning lõpetades ärinõustamise ja riskijuhtimisteenustega.
Heal tasemel tippspetsialistide leidmine muutub üha raskemaks ning nii on töötajakesksel tööjõuturul sunnitud kohanema just ettevõtja, kes peab täna värbama ka juba homseks, nenditi Äripäeva raadio ja Grant Thornton Balticu saates „Kasvukursil“.
Kuigi analüütikud peavad järgmisel aastal põllumajandussektorit potentsiaalikaks, pole nende optimism alati õigustatud – põllumehed peavad väljakutsete ületamise nimel vaeva nägema ja koostööd tegema, selgus Äripäeva raadiosaatest "Kasvukursil".
Tööjõupuudus sunnib paljusid ettevõtteid üha rohkem uute värbamisviiside peale mõtlema. Saates „Kasvukursil” on külas Grant Thornton Balticu personalijuht Marge Litvinova ja pikaaegse kogemusega personalijuht ning värbaja Ene-Hilja Kohtla. Kuulake järgi!
Tehnoloogiakeskne avatud majandusruum muutub peadpööritavas tempos ja jätkusuutliku konkurentsieelise leidmine on ettevõtjatele üha suurem proovikivi. Kliendid ja andmed on muutumas ettevõtete kõige olulisemaks varaks. See omakorda defineerib oluliselt ümber ka finantsjuhi rolli ja vastutusala.
Kuidas väljuda ettevõttest, mida arvestada ettevõtte müügil ning mida tasuks Eesti ettevõtjatel soomlastelt õppida?
Selleks, et edukas olla, peab igal ettevõttel, sõltumata organisatsiooni suurusest, olema kindel strateegia ehk teadmine, kuhu suunas kogu meeskond liigub, leiti Äripäeva raadio saates „Kasvukursil“. Strateegia teostamisel ähvardavad ettevõtjaid aga lõksud.
Grant Thornton Baltic nõustas investoreid ISS Eesti äritegevuse ostmisel. Selleks tegid Grant Thornton Balticu nõustajad finants- ja maksualase due diligence’i, tuvastamaks riske, mida tehingu läbirääkimistel ning ostu-müügilepingu sõlmimisel arvesse võtta.
Enamik ärijuhte unistab kiirest kasvust ehk kiirest edust. Tavaliselt usutakse, et selle piiranguks on ainult üks tegur, üks pudelikael, kuid tegelikult on piiranguid mitu. Kiire kasv ei pruugi tähendada kiiret kasumit ning lõplikku edu.
Idufirmad hakkavad Eesti majanduses järjest suuremat rolli mängima – Eestis tegutseb umbes 550 idufirmat, mis pakuvad keskmiselt ligi 2200-eurose kuupalgaga tööd enam kui 3700 inimesele, lisaks on neil sadu töötajaid väljaspool Eestit.
Kui alustasime eelmise aasta keskpaiku tööandja video projektiga, siis teadsime, et tahame seda teha meile omase huumoriga. Kindel oli see, et tulemuseks ei tohi olla järjekordne „pintsakus-mees-räägib-kontori-taustal-monotoonse-häälega“ tutvustusvideo, vaid meie video peab olema midagi teistsugust ja eristuvat.
Seekordses saates on külas kaitsetööstusettevõte Milrem Robotics tegevjuht Kuldar Väärsi ja Grant Thornton Balticu maksunõustamise valdkonna juht Kristjan Järve. Kõnelesime sellest, mida tähendab ettevõtte jaoks teise riiki laienemine ning mida arvestada administreerimise mõttes laienemise eri etappides.
Tööjõupuuduse tingimustes on personali kinnihoidmisel ja leidmisel üha olulisem, et töötaja oleks nii tööle tulles kui ka sealt õhtul koju minnes õnnelik, leiti Äripäeva raadio saates "Kasvukursil".
Saate "Kasvukursil" teemaks on seekord tööandja bränding ning oma kogemusi ja soovitusi jagavad Estraveli juht Anne Samlik ja Grant Thorntoni juhtivnõustaja Katrin Oblikas.
Tööandja brändingu puhul on olulised kaks aspekti: millisena paistab organisatsioon väljapoole ehk klientidele ja avalikkusele ning millisena sissepoole ehk oma töötajatele. Töötaja kogemust organisatsioonis kujundab kõige enam tema otsene juht, sest just juht on see, kes oma inimestega kõige tihedamalt suhtleb. See, millised on tema väärtushinnangud, kas need ühtivad ettevõtte omadega, milline on tema suhtumine inimestesse ja juhtimisse – sellest kõigest sõltub, mil moel töötaja selles organisatsioonis töötamist kogeb.
Sel aastal on meedias kõneainet pakkunud mitmed mastaapsed ettevõtete ostu-müügitehingud, näiteks Nelja Energia, Luminor ja Utilitas. Suurtehingud paistavad alati silma, kuid tänavu on olnud palju omandamistehinguid ka keskmise suurusega ja väikeste ettevõtete puhul.