1. jaanuarist 2019 jõustunud muudatused töötervishoiu ja tööohutuse seaduses toovad kaasa tööandja halduskoormuse vähenemise. Muudetakse tervisekontrolli korraldamise tähtaega, paindlikumaks muutub töötajate juhendamine ja lihtsustub juhendamise registreerimise kord.
Filtreerige:
Näitab 12 artiklit 44 artiklist
Juhatuse liikme leping ja tööleping - üsna sageli puutume kokku probleemidega, mis on seotud juhatuse liikme lepinguga. See tähendab, et tihti tegutsevad juhatuse liikmed kas ilma lepinguta või töölepingu alusel, hoolimata asjaolust, et see ei ole korrektne ja põhjustab tihti vaidlusi.
Seni oli tegeliku kasusaaja tuvastamise kohustus krediidi- ja finantseerimisasutustel, notaritel jm kohustatud isikutel ärisuhte loomisel või tehingute tegemisel, kuid pärast seadusemuudatust on kohustatud isikute hulk märkimisväärselt laiem.
Alates 1. septembrist 2018 on kõigil Eesti äriühingutel kohustus esitada äriregistrile andmed tegeliku kasusaaja kohta.
2018. aasta septembris jõustub rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (edaspidi rahapesu seadus) muudatus, mille kohaselt on äriühingutel kohustus avalikustada andmed tegeliku kasusaaja kohta.
2018. aastast jõustub uus töövaidluste lahendamise seadus. Sellega muutub oluliselt senine töövaidluste lahendamise kord ja suureneb vaidluse lahendamise võimaluste valik töövaidluskomisjonis (sh kirjalik menetlus, kompromissi kinnitamine ja lepitusmenetlus).
Ärisaladuse kaitsmise kohustus tekib töötajal ainult siis, kui tööandja on selgelt määratlenud saladuses hoitava teabe ja selle ka töötajale kirjalikult teatavaks teinud. Mõned juhised tööandjale ja ettevõtjale ärisaladuse kaitsmiseks.
Eestisse lähetatud töötajad tuleb Tööinspektsioonis registreerida
Töökohal võib ette tulla nii otsest kui ka kaudset diskrimineerimist. Kui töötaja esitab diskrimineerimise kohta avalduse kohtule või töövaidluskomisjonile, peab ta suutma tõendada, et teda diskrimineeriti. Tööandjal tuleb omakorda tõendada, et ta pole seadust ja võrdse kohtlemise põhimõtteid rikkunud.
Alates 1. maist ei ole võimalik töötuna registreerida inimest, kes on äriühingu juhatuse liige, prokurist, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, välismaa filiaali juhataja või mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha juht, sõltumata sellest, kas ta saab töötasu või mitte.