Tänavu juulis hakkas kehtima uus täiskasvanute koolituse seadus (TäKS), mille üheks olulisemaks muudatuseks on tasustatud õppepuhkuse andmise korra muutmine. Nüüd on tasemeõppes tasustatud õppepuhkust võimalik võtta kõigil õppuritel ühetaolistel alustel. Enam ei eristata õppureid õppevormi või koormuse alusel, mis tähendab, et õppepuhkust saavad võtta nii kaug- kui päevaõppes või osalise ja täiskoormusega õppijad.
Õppepuhkuse peamine eesmärk on võimaldada töötajale või töötavale õppurile vaba aega õppimiseks ja enesetäiendamiseks. Tasemeõppes või täiendkoolitusel osalemiseks on inimesel õigus saada 30 kalendripäeva õppepuhkust ühe kalendriaasta jooksul. Vastavalt TäKS-i §-le 13 tuleb tasemeõppes ja tööalase enesetäiendamise eesmärgil täiendkoolituses osalemiseks antud õppepuhkuse ajal tööandjal maksta töötajale 20 kalendripäeva eest keskmist kalendripäevatasu. Ülejäänud õppepuhkuse 10 kalendripäeva ei ole tasustatud ja töötaja jaoks on see tasustamata puhkus.
Kui tegemist on tasemeõppe lõpetamisega, siis on töötajal võimalik taotleda täiendavat õppepuhkust 15 kalendripäeva ulatuses, mis tuleb tasustada riiklikult kehtestatud töötasu alammäära ulatuses.
Tööalane koolitus annab õiguse õppepuhkusele
Oluline on märkida, et õigus õppepuhkusele tekib ka töötajal, kes tavapärases tähenduses ei käi koolis, kuid osaleb tööalasel koolitusel enesetäienduse eesmärgil. Eelkõige on need just sellised tööalased koolitused, mis on ette nähtud tööandja korraldusega ja mille eesmärk on töötaja kvalifikatsiooni ning valdkonnapõhiste teadmiste laiendamine.
Keerulisem on olukord muude enesetäienduslike ja üldist arengut toetavate koolitustega, näiteks kultuuri- või keeleõpingutega, mis ei ole otseselt tööalase suunitlusega. Näiteks kui ettevõtte raamatupidaja soovib osaleda hispaania keele koolitusel, on keeleline mitmekesisus küll alati tervitatav, kuid antud näite puhul ei ole hispaania keele valdamine seotud töötaja tööalaste oskuste tõstmisega või tööandja vajadustega. Sellisel juhul on see tööandja otsus, kas ta on nõus seda koolitust lugema raamatupidaja tööalaseks koolituseks või mitte. Kui tööandja on nõus seda käsitlema tööalase koolitusena, saab töötaja kasutada tasustatud õppepuhkust, muidu mitte.
Õppepuhkust on võimalik uue seaduse alusel võtta põhimõtteliselt mistahes koolitusel osalemiseks, kuid tasustatud õppepuhkust saab vaid eeldusel, et töötaja suudab tööandjat veenda, et a) koolitusel osalemine toob kaasa töötaja ametialase kvalifikatsiooni tõstmise; b) koolitus on tööalaseks enesetäienduseks äärmiselt vajalik. Seadusandja on jätnud tasustatud õppepuhkuse lahendamise poolte kokkuleppe küsimuseks.
Kogu puhkust ei pea korraga kasutama
Seadus ei kohusta õppepuhkust võtma ühe järjestikuse osana, mis tähendab, et töötaja võib õppepuhkust kasutada vastavalt tegelikule vajadusele. Näiteks enne eksamiperioodi vaid tööpäevadel, esmaspäevast neljapäevani. Tööandjal on õigus keelduda õppepuhkuse andmisest, kui õppepuhkuse päev või järjestikused päevad langevad üksnes töötaja puhkepäevadele. See tähendab, et töötaja ei saa õppepuhkust kasutada üksnes vabadel päevadel n-ö lisatasu teenimiseks. Samuti on tööandjal õigus keelduda õppepuhkuse andmisest siis, kui töötaja on võtnud akadeemilise puhkuse.
Õppepuhkuse avalduse esitab töötaja tööandjale vähemalt 14 kalendripäeva enne kavandatava õppepuhkuse algust. Avaldus õppepuhkuse kohta peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mis tähendab, et avalduse võib saata ka näiteks e-kirja vahendusel digitaalselt allkirjastatuna. Täiendavalt peab töötaja õppepuhkuse taotlemiseks tööandjale esitama ka õppeasutuse teatise.
Koolitusloaga või koolitusloata?
Võrreldes õppijaga on regulatsioon olulisemalt muutunud koolituse osutajate jaoks. Koolituslubade taotlejate ringi on oluliselt vähendatud ja kohustus luba taotleda on vaid koolituste osas, millele on seatud kõrgendatud nõudmised nagu näiteks autokoolid, eesti keele tasemeeksami koolitused, jms.
Küll aga tuleb juhtida koolitajate tähelepanu asjaolule, et kui täiendkoolitaja soovib pakkuda täiendavaid hüvesid, sh õppepuhkuse andmine ja tulumaksu tagastamise võimalus koolituskuludelt, siis peab täiendkoolitaja vastavalt TäKS-i §-le 3 esitama majandustegevuse teate ja täitma seaduses sätestatud nõudeid.
Õppijal on oluline teada, et tööandjal on kohustus töötaja õppepuhkusele lubada eeldusel, et täiendkoolituse läbiviija on esitanud majandustegevuse teate või taotlenud vastava tegevusloa. Muu täiendkoolitus on reguleerimata ja sellisel juhul ei ole tööandjal kohustust töötajat õppepuhkusele lubada.