Rahapesu seadus

Algas tegeliku kasusaaja andmete esitamine äriregistrile

Kristel Tiits Kristel Tiits

Seni oli tegeliku kasusaaja tuvastamise kohustus krediidi- ja finantseerimisasutustel, notaritel jm kohustatud isikutel ärisuhte loomisel või tehingute tegemisel, kuid pärast seadusemuudatust on kohustatud isikute hulk märkimisväärselt laiem.

Alates 1. septembrist jõustus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muudatus, mille alusel peab äriühingu juhatus äriühingu tegelike kasusaajate kohta andmeid koguma ning need äriregistrile esitama. See tähendab, et tegeliku kasusaaja andmed peavad esitama nii ühemehefirmad kui ka suured kontsernid, samuti mittetulundusühingud ja sihtasutused ning veel mitmed juriidilised isikud.

Uue kohustuse peamine eesmärk on tagada, et juhatusel on asjakohane ja täpne informatsioon äriühingu tegelike kasusaajate kohta, samuti teave omandiõiguse või muude kontrolli teostamise viiside kohta ning tegelikud kasusaajad on kohustatud nõutud andmed juhatusele avaldama.

Kes on tegelik kasusaaja?

Tegelikuks kasusaajaks seaduse tähenduses on äriühingu puhul füüsiline isik, kes lõplikult omab või kontrollib juriidilist isikut piisava arvu aktsiate, osade, hääleõiguste või omandiõiguse otsese või kaudse omamise kaudu, sealhulgas osalus esitajaaktsiate või -osade kujul, või muul viisil. Otsene omamine on kontrolli tegemise viis, mille puhul omab füüsiline isik äriühingus enam kui 25protsendilist osalust või omandiõigust. Kaudne omamine on kontrolli tegemise viis, mille puhul omab äriühingus enam kui 25protsendist suurust või omandiõigust äriühing, mis on füüsilise isiku kontrolli all, või mitu äriühingut, mis on sama füüsilise isiku kontrolli all.

Juhul, kui äriühingus on palju osanikke või aktsionäre, kelle otsene või kaudne osalus ei ole suurem kui 25%, saab lugeda tegelikuks kasusaajaks kõrgema juhtorgani liikmed. Eraõigusliku juriidilise isiku kõrgem juhtorgan on juhatus, kui seaduses on sätestatud nõukogu olemasolu, on juhtorganiks ka nõukogu.

Usaldusfondi, seltsingu, ühisuse või muu juriidilise isiku staatust mitteomava isikute ühenduse puhul on tegelik kasusaaja füüsiline isik, kes ühendust otsese või kaudse omamise kaudu või muul viisil lõplikult kontrollib ja on sellise ühenduse asutaja või isik, kes on varakogumisse vara üle andnud, usaldusisik, vara valitseja või valdaja, vara säilimist tagav ja kontrolliv isik või soodustatud isik või isikute ring, kelle huvides selline ühendust peamiselt asutati või tegutseb.

Muude eraõiguslike juriidiliste isikute puhul, näiteks mittetulundusühingud või sihtasutused, on võimalik tegelikuks kasusaajaks määrata juhatuse liikmed või selle ühingu liikmed.

Millised kohustused on äriühingul, äriühingu juhatusel ning tegelikul kasusaajal?

Vastavalt seadusele on juriidiline isik kohustatud koguma ja hoidma andmeid oma tegelike kasusaajate kohta, sealhulgas teavet äriühingu omandiõiguse või kontrolli tegemise viiside kohta.

Andmed tegeliku kasusaaja kohta peab esitama äriregistrile (mittetulundusühingute ja sihtasutuste puhul mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile) juhatus kas ettevõtjaportaali vahendusel või notari kaudu.

Selgem on olukord lihtsa struktuuriga äriühingutele, mille osanike (füüsilise isikud) andmed on kajastatud äriregistris, sel juhul tuleb vaid portaali poolt eeltäidetud tegeliku kasusaaja andmed juhatusel kinnitada ja seda eeldusel, et juhatusel on ligipääs ettevõtjaportaalile. Keerukama struktuuriga äriühingute puhul tuleb läbi viia rida tuvastamistoiminguid enne kui tegelikud kasusaajad saab äriregistrisse lisada ja kohustuse täita.

Siinkohal on oluline juhtida tähelepanu asjaolule, et kui äriühingu juhatus resideerub välismaal ja ei tule andmete esitamiseks Eestis asuvasse notarisse, tuleb vastavasisuline avaldus koos tegelike kasusaajate andmetega kinnitada välismaal notari juures ning vajadusel ka apostillida. Seejärel tuleb dokument saata Eestis asuvale notarile, kes saab andmed äriühingu nimel edastada äriregistrile. Äriühingule on need toimingud reeglina ajamahukad ja toovad kaasa märkimisväärse täiendava rahakulu.  

Äriregistrile tuleb esitada tegeliku kasusaaja kohta:

  • nimi,
  • isikukood ja isikukoodi riik, isikukoodi puudumisel sünniaeg ja -koht ning elukohariik,
  • andmed isiku kontrolli tegemise viisi (otsene või kaudne omamine) kohta.

Sihtasutustel tuleb lisaks nimetatud andmetele esitada ka soodustatud isikute nimekiri, mis peab sisaldama iga soodustatud isiku kohta juba eelnevalt loetletud andmeid.

Tegeliku kasusaaja andmete muutumise korral on äriühing kohustatud esitama uued andmed ettevõtjaportaali või notari kaudu hiljemalt 30 päeva jooksul pärast muudatustest teadasaamist. Kui tegeliku kasusaaja andmed ei ole muutunud, kinnitab äriühing tegeliku kasusaaja andmete õigsust aastaaruande esitamisel.

Tegelikul kasusaajal on vastavalt seadusele kohustus enda kohta andmed avaldada. Eraõigusliku juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed peavad tegeliku kasusaaja andmete esitamise kohustuse täitmise võimaldamiseks andma juriidilise isiku juhatusele kogu neile teadaoleva teabe tegeliku kasusaaja kohta, sealhulgas teabe tema omandiõiguse või kontrolli tegemise viiside kohta. Täiendavaid kohustusi tegelikule kasusaajale seadusega pandud ei ole.

Seadus otsesõnu ei kohusta äriühingu juhatust nõudma tegelike kasusaajate dokumendikoopiaid, kuid selguse huvides ja oma hoolsuskohustuse täitmiseks on mõistlik kaardistada tegeliku kasusaaja tuvastamiseks tehtud toimingud ja salvestada tegeliku kasusaaja andmed, et vajadusel oleks need hõlpsasti  leitavad ning ajakohased.

Millistel eraõiguslikel juriidilistel isikutel on kohustus tegeliku kasusaaja andmeid koguda ja esitada?

Andmed oma tegelike kasusaajate kohta peavad esitama kõik eraõiguslikud juriidilised isikud, sealhulgas:

  • osaühingud,
  • aktsiaseltsid,
  • täis- ja usaldusühingud;
  • tulundusühistud,
  • sihtasutused,
  • mittetulundusühingud,
  • Euroopa äriühingud,
  • Euroopa majandushuviühingud.

Erandina on teabe esitamise kohustusest vabastatud korteriühistud, hooneühistud, reguleeritud turul noteeritud ätiühingud (börsiettevõtted) ning sihtasutuste seaduses sätestatud sihtasutused, mille majandustegevuse eesmärk on põhikirjas nimetatud isikute või isikute ringi vara hoidmine või kogumine ja kellel puudub muu majandustegevus.

Lisaks nimetatud eranditele ei kohaldu tegeliku kasusaaja andmete esitamise kohustus välismaa äriühingu filiaalile, kuna filiaal ei ole juriidiline isik ja välismaa äriühing vastutab filiaali tegevusest tulenevate kohustuste eest.

Tegeliku kasusaaja andmete esitamise tähtaeg?

Seadusemuudatus jõustus 1. septembrist 2018 ja andmed tegeliku kasusaaja kohta peavad olema esitatud hiljemalt 31. oktoobriks 2018.

Kindlasti tuleb rõhutada, et selle kohustuse puhul ei ole tegemist deklaratiivse sättega, vaid kohustuse mittetäitmine võib kaasa tuua päris kopsaka trahvinõude. Andmete esitamata jätmise, andmete muutumisest teatamata jätmise või teadvalt valeandmete esitamise eest on ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut füüsilise isiku puhul ja kuni 32 000 eurot juriidilise isiku puhul.

Seetõttu soovitame äriühingutel tegutseda. Esimese sammuna tuleb tuvastada tegelikud kasusaajad, vajadusel dokumenteerida teave tegelike kasusaajate ja tuvastamise viisi kohta ning seejärel esitada nõutud andmed äriregistrile.

Aitame Teid tegeliku kasusaaja andmete esitamisel äriregistrile ettevõtjaportaali või notari vahendusel ja vajadusel nõustame, kuidas välja selgitada äriühingu tegelike kasusaajate ringi, kelle andmed kuuluvad esitamisele.

 

Täiendavate küsimuste korral palun pöörduge meie nõustajate poole.

Kristel Tiits, juhtiv õigusnõustaja: kristel.tiits@ee.gt.com, 626 0500.

Kärolin Rohumäe, noorem õigusnõustaja: karolin.rohumae@ee.gt.com, 626 0500.

 

Artikkel ilmus ka portaalis finantsuudised.ee.