ET EN
Töövaidluste lahendamise seadus

Uued tuuled töövaidluste lahendamisel

Kristel Tiits Kristel Tiits

2018. aasta 1. jaanuaril jõustub uus töövaidluste lahendamise seadus (edaspidi TVS), mis hakkab asendama tänavu 31. detsembrini kehtivat individuaalse töövaidluse lahendamise seadust (edaspidi ITVS). Uue seadusega muutub oluliselt senine töövaidluste lahendamise kord ja suureneb vaidluse lahendamise võimaluste valik (sh kirjalik menetlus, kompromissi kinnitamine ja lepitusmenetlus).

1996. aasta septembris jõustunud ning kuni 2017. aasta 31. detsembrini kehtivast ITVS-ist tulenevaid vananenud põhimõtteid on uue TVS-iga oluliselt täiendatud ja muudetud.

Artikli eesmärk on lühidalt kokku võtta peamised erinevused ja uuendused, mis peaksid alates uuest aastast töövaidluste lahendamist tõhusamaks muutma.

Üks saab seista kõigi eest

Uue regulatsiooniga laiendatakse seaduse kohaldumisala, mis tähendab, et TVS-i alusel lahendab töövaidluskomisjon ka kollektiivlepingu täitmisest tuleneva kollektiivse töötüli vaidluseid. Seaduse kohaldumisala laiendamise tõttu on kollektiivlepingu täitmisest tulenevale vaidlusele võimalik kõikide kollektiivlepinguga seotud töötajate huvides nõuet esitada ka näiteks ühel töötajal või töötajate esindajal, näiteks ametiühingu usaldusisikul.

Menetluseks antakse rohkem aega

Avalduse läbivaatamise tähtaeg pikeneb 30 kalendripäevalt 45 kalendripäevale. Samuti pikeneb töövaidluskomisjoni otsuse teatavakstegemise tähtaeg varasemalt viielt tööpäevalt 10 tööpäevale. Tähtaegu on pikendatud peamiselt seepärast, et senise statistika kohaselt kulub töövaidluse lahendamisele ettenähtust rohkem aega ja pikem menetlustähtaeg peab tagama töövaidluskomisjonis tehtavate otsuste parema kvaliteedi.

Nõude rahaline piirang kaotati

Kui praegu kehtiva IVTS-i alusel ei menetle töövaidluskomisjon 10 000 euro piiri ületavaid rahalisi nõudeid, siis uues seaduses selline piirang puudub. Seega töösuhtest tuleneva vaidluse lahendamiseks saavad töövaidluskomisjoni poole pöörduda kõik isikud, olenemata rahalise nõude suurusest.

Lisandub kirjaliku menetluse võimalus

Kehtiva korra alusel on töövaidluskomisjonis võimalik vaid suuline menetlus, millele lisandub uuest aastast võimalus töövaidlusasju lahendada ka kirjalikus menetluses. Erisusena on lubatud töövaidluskomisjoni juhatajal ainuisikuliselt menetleda rahalise nõude avaldust kirjalikus menetluses, kui nõuete kogusumma ei ületa 6400 eurot. Siinkohal on oluline märkida, et kui üks pool ei ole kirjaliku menetlusega nõus või soovib enda suulist ära kuulamist, vaadatakse töövaidlusasi läbi istungil.

Uus võimalus: lepitusmenetlus

Uuendusena võimaldatakse töövaidluskomisjonis läbi viia lepitusmenetlust, mille eesmärk on lepitaja juhendamisel jõuda mõlemaid osapooli rahuldava kokkuleppeni. Seejuures ei ole lepitusmenetlus enne tavamenetlust kohustuslik ning lepituse ebaõnnestumise korral on pooltel õigus lahendada töövaidlusasi töövaidluskomisjoni tavamenetluses või kohtus. Lepitusmenetluse läbiviimisel töövaidluskomisjonis on lepitajaks töövaidluskomisjoni juhataja.

Oluline muudatus puudutab ka tõendite kogumist. Nimelt antakse uue regulatsiooniga töövaidluskomisjoni juhatajale, analoogselt kohtuga, õigus nõuda vaidlust pidavatelt pooltelt välja tõendeid, kui need on olulised asja lahendamiseks või teisel menetlusosalisel (reeglina tööandjal) lasub kohustus töösuhtest tulenevate dokumentide säilitamiseks.

Töövaidlus endiselt riigilõivust vaba

Töövaidluskomisjoni poole pöördumine on endiselt riigilõivuvaba, mis tagab kõikidele töötajatele ja tööandjatele võrdse võimaluse töövaidluskomisjoni pöördumiseks. Kuid töövaidluse pooled peavad arvestama, et pärast vaidluse lõppemist töövaidluskomisjonis jäävad kõik menetlusega seotud kulud (nt kulud esindajale jms) vaidluspoolte endi kanda. Vaidluse jätkumise korral kohtus on pooltel võimalik nõuda töövaidlusmenetlusega seotud kulude hüvitamist, mida siis kohtumenetluses saab käsitleda kohtueelsete menetluskuludena.

Kokkuvõttes loob uus regulatsioon eeldused töövaidluste tõhusamale kohtuvälisele lahendamisele, kuna rahaliste nõuete piirmäärade kaotamine tagab kõigile isikutele olenemata nõude suurusest õiguse pöörduda oma õiguste kaitseks töövaidluskomisjoni poole. Muu hulgas on pooltel lisaks tavapärasele menetlusele rohkem võimalusi tööasjas tekkinud vaidluse lahendamiseks, kasutades näiteks lepitusmenetlust või sõlmides kompromissi, mille töövaidluskomisjon kinnitab.