Ravikindlustus

Tähelepanu, juhatuse liikmed !

Kristel Tiits Kristel Tiits

Käesoleva aasta algusest jõustusid olulised muudatused ravikindlustuse süsteemis, mistõttu tasub juhatuse liikmena ja võlaõigusliku lepingu (käsundus-, töövõtu- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu) alusel tegutsevatel inimestel tähelepanu pöörata uuele korrale seoses ravikindlustuse kaitse tekkimise ja peatumisega.

Seni kehtinud regulatsiooni kohaselt oli võlaõiguslike lepingute alusel töötavate inimeste ravikindlustuse saamise eelduseks üle 1-kuulise tähtajaga või tähtajatu leping ning inimese eest tasutav sotsiaalmaks pidi olema ühes kuus kokku vähemalt sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses (2015. a oli kuumäär  355 eurot). Kindlustuskaitse tekkis pärast töötamise registrisse (edaspidi TÖR) kandmist ja pärast 14 kalendripäevast ooteaega alates kande tegemisest. Kindlustuskaitse peatus sotsiaalmaksu tähtpäevaks maksmata jätmise korral kahe kuu möödumisel.

Sarnased tingimused kohaldusid ka juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmele, välja arvatud lepingu tähtaeg. Teisisõnu ei olnud volituste tähtaeg juhatuse liikmel kindlustuskaitse saamise eelduseks.

Ravikindlustus sõltub TSD esitamisest

Uue regulatsiooni kohaselt on juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme ning võlaõigusliku lepingu alusel töötava isiku kindlustuskaitse tekkimine ja peatumine seotud tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni (edaspidi TSD) esitamisega Maksu- ja Tolliametile (edaspidi MTA). Kusjuures sarnaselt seni kehtinud korrale peab olema täidetud sotsiaalmaksu miinimumkohustus (2016. a kuumäär 390 eurot kuus).

Seega kõigi juhtimis- ja kontrollorgani liikmete ja võlaõiguslike lepingute alusel tegutsevate inimeste kindlustuskaitse tekib ja kestab inimese kohta sotsiaalmaksu deklaratsiooni esitamisest alates, st kindlustuskaitse algab alles pärast deklaratsiooni esitamist. Sotsiaalmaksuseaduse § 9 lõike 1 punkti 4 kohaselt peab sotsiaalmaksu maksja üle kandma tasumisele kuuluva sotsiaalmaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole maksustamisperioodile järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks ja samaks kuupäevaks esitama Maksu- ja Tolliametile vastava maksudeklaratsiooni.

Seega pole eelpool nimetatud lepinguliste suhete puhul ravikindlustuskaitse saamine üksnes seotud töötamise registris registreerimise või lepingu tähtaja pikkusega, vaid peamine tingimus on sotsiaalmaksu deklareerimine ja tasumine.

Toon mõned näited:

  • inimesega sõlmitakse käsundusleping 1. aprillil ja talle makstakse tasu 30. aprillil. TSD esitatakse MTA-le 10. mail. Seega tekib inimesel ravikindlustus 11. maist ja kehtib kuni 10. juunini, ehk ravikindlustuskaitse algab järgmisel päeval pärast TSD esitamist;
  • käsundusleping sõlmitakse 5. aprillil ja inimesele makstakse tasu 5. mail. TSD esitatakse MTA-le 10. juunil. Seega tekib inimesel ravikindlustus 11. juunist ja kehtib kuni 10. juulini, ehk ravikindlustuskaitse algab järgmisel päeval pärast TSD esitamist;
  • kui inimene töötab mitme käsunduslepingu alusel mitme tööandja juures ja kõikide lepingute pealt summeerituna moodustub kehtestatud sotsiaalmaksu miinimum kuumäär, siis tekib ravikindlustuskaitse üksnes juhul, kui kõik TSD-d on esitatud tähtaegselt.

Oluline on juhtida tähelepanu sellele, et kui deklaratsioon on õigeaegselt esitamata või kui mitme erineva lepingu summeerimise puhul ühe deklaratsiooni esitamine hilineb või seda õigeaegselt ei esitata, siis inimese ravikindlustus peatub. Kahju, mis tekib inimesele ravikindlustuse peatumisega, on kohustatud hüvitama kohustuse rikkuja ehk isik, kes jättis deklaratsiooni õigeaegselt esitamata.

Peatunud kindlustuskaitse jätkub järgmisel päeval pärast MTA-le deklareeritud sotsiaalmaksu miinimumkohustuse täitmist tõendavate andmete saamist, vastavalt ravikindlustusseaduse § 8 lõikele 4.