Tutvuge meie spetsialistide kirjutatud artiklitega

Veidi enam kui aasta tagasi alanud koroonakriis muutis töösuhetes nii mõndagi. Üks olulisemaid muudatusi on olnud kodukontoris töötamise laialdane levik. Kui töö iseloom vähegi lubas, saadeti töötajad koju tööle ka neis ettevõtetes-asutustes, kus see varem kombeks polnud.

Koroonaviiruse tõttu Eestis kehtestatud liikumispiirangud on loonud olukorra, kus äriühingutel on keeruline läbi viia osanike või aktsionäride koosolekuid põhikirjas sätestatud viisil. Grant Thornton Balticu juhtiv õigsnõustaja Kristel Tiits selgitab, kuidas seda olukorda lahendada.

Vabariigi Valitsus on 12. märtsi seisuga välja kuulutanud eriolukorra ning see puudutab ka töösuhtest tulenevaid õigusi ja kohustusi. Milliseid samme saab tööandja astuda viiruse leviku tõkestamiseks ja töö sujumiseks ning millised on töötaja õigused keelduda tööle tulemast?

Kui lapsevanemal jõuab kätte aeg lapsehoolduspuhkuselt taas tööle naasta, on tal töölepingu seaduse alusel õigus paranenud töötingimustele, sh palgatõusule, kui vahepeal on parandatud teiste töötajate tingimusi ja nende palk on tõusnud. Kas tööle naasev töötaja on teistega võrdsel tasemel? Lugege lähemalt.

Mõne nädala pärast saabuvad jõulud ei tähenda kõigi töötajate jaoks mitmepäevast puhkust, vaid paljud meist töötavad ka pühade ajal. Seetõttu on praegu õige aeg vaadata üle reeglid, mis kehtivad riigipühadel töötamise korral.

Suvel palkavad paljud ettevõtted ajutist tööjõudu kas töökoormuse suurenemise tõttu või puhkusel olevate kolleegide asendamiseks. Ajutiste töötajatega sõlmitakse tavaliselt tähtajalised töölepingud, kuid nende puhul on oluline tähele panna erisusi võrreldes tähtajatu lepinguga.

Millistel alustel üldse saab töölepingut lõpetada? Kuidas käib kehva tervisega töötaja lepingu lõpetamine? Kuidas vabaneda purjutajast? Lugege lähemalt Grant Thornton Balticu õigusnõustaja Kristel Tiitsi artiklist.

Isikuandmete kaitse üldmääruse (edaspidi üldmäärus) peamine eesmärk on anda üksikisikule nutitelefonide, sotsiaalmeedia ja internetipanganduse ajastul võimalus kontrollida, milliseid andmeid tema kohta töödeldakse.

Öötöö on töö ajavahemikul kella 22.00-st kuni 6.00-ni. ¬Öötöö eest maksab tööandja töötajale üldjuhul 1,25-kordset töötasu. Oluline on juhtida tähelepanu sellele, et seadus võimaldab töötajaga töölepingus kokku leppida, et kokkulepitud töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest. Autor: Kristel Tiits, Grant Thornton Balticu juhtiv õigusnõustaja

Puhkuste ajakava peaks olema kinnitatud märtsi lõpuks – kui seda ei tehta, on töötajal õigus esitada 14 päeva enne puhkusele minekut puhkuseavaldus ja tööandja peab selle rahuldama. Autor: Kristel Tiits, Grant Thornton Balticu juhtiv õigusnõustaja

Tööandja on kohustatud töötajale tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust (töölepingu seaduse (TLS) §-i 28 lõike 2 punkt 4). Tööaeg tuleb töötajaga kokku leppida töölepingu kirjalikus dokumendis. Autor: Grant Thornton Baltic, õigusnõustaja Kristel Tiits

Taas on kevad ja paljudes ettevõtetes muutuvad päevakajaliseks õppepuhkused. Paljud töötavad üliõpilased vajavad tööst vaba aega kas õpingute lõpetamiseks või eksamite ettevalmistamiseks ja sooritamiseks, sel aga on teatud juhtudel kaalukas tähendus ettevõtte töökorraldusele.

1. jaanuarist 2019 jõustunud muudatused töötervishoiu ja tööohutuse seaduses toovad kaasa tööandja halduskoormuse vähenemise. Muudetakse tervisekontrolli korraldamise tähtaega, paindlikumaks muutub töötajate juhendamine ja lihtsustub juhendamise registreerimise kord.

Juhatuse liikme leping ja tööleping - üsna sageli puutume kokku probleemidega, mis on seotud juhatuse liikme lepinguga. See tähendab, et tihti tegutsevad juhatuse liikmed kas ilma lepinguta või töölepingu alusel, hoolimata asjaolust, et see ei ole korrektne ja põhjustab tihti vaidlusi.

Seni oli tegeliku kasusaaja tuvastamise kohustus krediidi- ja finantseerimisasutustel, notaritel jm kohustatud isikutel ärisuhte loomisel või tehingute tegemisel, kuid pärast seadusemuudatust on kohustatud isikute hulk märkimisväärselt laiem.

Alates 1. septembrist 2018 on kõigil Eesti äriühingutel kohustus esitada äriregistrile andmed tegeliku kasusaaja kohta.