Kristel Tiits
23 apr 2020
Kehtivate otsuste tegemiseks ja vastuvõtmiseks on ühingu põhikirjas sätestatud reeglina üldkoosoleku pidamise nõue ning vaid vähesed äriühingud on põhikirjas ette näinud võimaluse pidada osanike või aktsionäride koosolekuid tehniliste vahendite abil, näiteks Skype’i teel või hoopis elektroonilise hääletamisega.
Selleks, et vältida hilisemaid vaidlusi ja tagada, et äriühingu osanike või aktsionäride otsused oleksid kehtivad, tuleb hoolimata eriolukorrast järgida äriühingu põhikirjas ja seaduses sätestatud nõudeid.
Äriseadustik sätestab osanike või aktsionäride üldkoosolekute korraldamise ja otsuste vastu võtmise suhtes konkreetsed reeglid, millest võib teatud juhtudel ette näha erisusi äriühingu põhikirjas. Kui otsuste vastuvõtmisel on rikutud seaduses või põhikirjas sätestatud nõudeid, võib otsus olla tühine või vaidlustatav.
Vastavalt seadusele on osanikel või aktsionäridel võimalik otsus vastu võtta ka koosolekut kokku kutsumata. Sel juhul tuleb otsus vormistada kirjalikult ja allkirjastada osanike või aktsionäride poolt, kuid siinkohal on tingimuseks, et kõik on otsuse poolt. Juhul, kui mõni osanik või aktsionär ei ole otsusega nõus, ei saa otsust vastu võtta koosolekuta.
Kui äriühingul on palju osanikke või aktsionäre, võivad teised osanikud või aktsionärid volitada ühte aktsionäri või osanikku esindama nende huve ning koosolekul saabki osaleda protokollija ja volitatud osanik või aktsionär. Teisisõnu on kriisiolukorras võimalik ka selliselt koosolekut läbi viia ja kehtiv otsus vastu võtta.
Soovitame äriühingutel viia vajalikud muudatused põhikirjaga kooskõlla, et koosolekute korraldamine mis tahes olukorras oleks võimalik ilma osaniku või aktsionäri füüsilise kohalolekuta ja näiteks tehniliste lahenduste vahendusel.
Juhul, kui vajate abi põhikirja muudatuste vormistamisel või nõustamist ühinguõiguse teemal, siis võtke julgesti ühendust Grant Thornton Balticu juhtiva õigusnõustaja Kristel Tiitsuga: kristel.tiits@ee.gt.com.
