Äriregistri seadus

Praktikas ilmnenud kitsaskohad ettevõtete sundlõpetamisel

Autor:
insight featured image
Artikli teemad

Alustame algusest. Aastaid võimaldas äriregister Eesti ettevõtluskeskkonnas toimetada nii, et majandusnäitajate avalikustamine oli justkui vabatahtlik. Eelmisel aastal tehti järsk kannapööre.  

Äriregistri seaduse jõustumisega anti registripidajale suuremad õigused ettevõtjale trahvi määramisel ja/või registrist kustutamisel, juhul kui ettevõtja ei ole esitanud majandusaasta aruannet tähtajaks. Seletuskirja kohaselt on regulatsiooni eesmärk ettevõtjate distsiplineerimine ja majanduskeskkonna usaldusväärsuse parandamine.

Seega saab majandusaasta aruande tähtajaks esitamata jätnud juriidilisele isikule määrata trahvi ilma selleks hoiatust tegemata. Trahvi määramisel on jäetud registripidajale suur kaalutlusõigus, mis tähendab, et trahvi võib määrata korduvalt kuni majandusaasta aruande esitamiseni, sh saab trahvi tegemisel ja trahvisumma suuruse määramisel arvestada, mitu korda on juriidiline isik jätnud majandusaasta aruande tähtajaks esitamata, kui pikk aeg aruande esitamise tähtpäevast on möödunud ning muid registripidajale olulisi asjaolusid.

Teise meetmena saab registripidaja juriidilise isiku registrist kustutada, kui juriidiline isik ei esita registripidaja määratud tähtaja jooksul majandusaasta aruannet ja seaduses ettenähtud majandusaasta aruande esitamise tähtpäevast on möödas vähemalt kolm kuud. Täiendavaks kustutamise eelduseks on asjaolu, et ettevõttel puudub registrisse kantud vara või isik ei ole ühegi käimasoleva kohtumenetluse osapool.

Toimivaid ettevõtteid ei peaks automaatselt kustutama 

Praeguseks on selge, et äriregister on asunud hoolsalt ja automatiseeritult ettevõtteid sundlõpetama ja registrist kustutama. Olukorras, kus ettevõttel on töötajad ja toimiv majandustegevus, ei saa registripidaja sellist lähenemist pidada õigeks ja ka eesmärgipäraseks. 

Kas  tegutseva ning töötajatele palka ja riigile makse maksva ettevõtte kustutamine ja töötajate tööta jäämine parandab majanduskeskkonda? Seadusandja ei ole siinkohal läbi mõelnud ettevõtete kustutamise praktilisi eeldusi, sest praegused välistused kustutamiseks – registervara või kohtumenetluses osapoolena osalemine – on tähtsamad kui tegelik majandustegevus ja töötajate olemasolu. Sealhulgas jääks ettevõtte kustutamise korral riigil edaspidi saamata maksutulu, mis tundub praegust riigieelarve olukorda arvestades lühinägelik. 

Jah, tõepoolest tuleb ja peabki registri puhastama nendest ettevõtetest, kes pahatahtlikult ei täida oma kohustusi. Aga kui aruande esitamata jätnud ettevõte on registreerinud töötajate registris töötajad, deklareerib ja tasub igakuiselt tööjõumakse ning muid makse, võiks kasutada ettevõtja distsiplineerimiseks esimest meedet ehk rahatrahvi. Kusjuures seda saab teha korduvalt. 

Töötajad peaks ettevõtet kaitsma asuma?

Oleme palunud selgitusi ka seadusandjalt ja saanud huvitava tagasiside, kus soovitatakse töötajal pöörduda potentsiaalse nõudega kohtusse, välistamaks äriühingu kustutamist. Teisisõnu pannakse töötajale kohustus jälgida pidevalt tööandja kohta avaldatavat menetlusteavet ja hoida „sahtlis“ potentsiaalset hagiavaldust tööandja vastu. Töötajat, kes on oma tööga rahul ja kelle töötasu laekub õigel ajal, sh on töötasult makstud maksud, ei peaks sellesse protsessi tirima, ta ei peaks isegi selle peale mõtlema.

Seadus annab võimaluse ettevõte ennistada kolme aasta jooksul arvates kustutamise kuupäevast, kui kõrvaldatakse puudused, st esitatakse puuduvad majandusaasta aruanded. Kuid mis saab vahepeal? Ettevõte on registrist kustutatud, töötajate töösuhted on lõppenud (Tööinspektsiooni selgituse kohaselt on tegemist koondamisolukorraga) ja ettevõtte ennistamine võib võtta aega (audiitorite ootelehe järjekord on keskmiselt viis-kuus kuud). Ehk olukorras, kus näiteks ettevõtte majandusaasta aruanne on auditeeritav ja audiitor võtab aruande auditeerimisele mitme kuu pärast, on ettevõtte registrisse ennistamine võimalik alles pärast aruande auditeerimist. Kustutatud ettevõte ei saa tegutseda ega osaleda majandustegevuses, isegi ennistamise puhul katkeb töötajate tööstaaž ja pikema perioodi jooksul ka ravikindlustus ning ilmselgelt kannatab ettevõtte majanduslik olukord. Ettevõtte kustutamine registrist tähendab muu hulgas näiteks ettevõte pangakontole ligipääsu puudumist – see tähendab, et ei ole võimalik töötajatele tehtud töö eest tasusid maksta, maksukohustusi täita jne. 

Veel üks tahk – kliendisuhted ja äritegevus

Oleme kokku puutunud ka olukordadega, kus teenuseid osutav ettevõte on äriregistri algatusel sundlõpetatud, kuid äritegevus toimub edasi ja osutatud teenuste kohta on esitatud arved. Ka siin puudub igasugune õigusselgus. Sellise ettevõtte klientidele on kõige turvalisem soovitada, et ärgu arveid tasugu. Aga mida teha siis, kui arve on juba tasutud?

Meie hinnangul on arve saajal võimalus valida vaid halbade lahenduste hulgast. Kas tasuda osutatud teenuste eest ja võtta risk, et seda väljamakset võiks käsitleda kui ettevõtlusega mitteseotud kulu? Lisaks tekib täiendav kulu käibemaksust, kui see oli arvele lisatud, sest sisendkäibemaksu mahaarvamine registrist kustutatud ettevõtte väljastatud arvelt enam võimalik ei ole. Alternatiiv võiks olla väljamakse deklareerimine konkreetsele füüsilisele isikule tehtud väljamaksena. Ja lõpuks – võib olla naiivne ja loota, et teenuseosutaja end registrisse ennistab.

Pikk jutt lühidalt – äriregistri praegune praktika ei ole aktsepteeritav. Aastatepikkune tegemata töö nuheldakse ilma sisulist analüüsi tegemata ettevõtjate kraesse. Ei saa kuidagi nõustuda ja leppida ettevõtete sundlõpetamisega, juhul kui ettevõte on toimiv ja tal on registreeritud töötajad, riigile makstakse töötajate tasudelt ja äritegevuse tulemuselt makse, sest tegutseva äri kinni panemine ei paranda ettevõtluskeskkonda või majandustegevuse usaldusväärsust. Seda enam, et registripidajal on olemas alternatiiv trahvi määramise näol, mis kokkuvõttes distsiplineerib samuti. 

Ettevõtjate korralekutsumine ei tohi kaasa tuua suuremat kahju majanduskeskkonnale ja kasvatada töötust. Sundlõpetada tuleb ettevõtted, kes ei osale reaalses majandustegevuses ja jätavad pahatahtlikult kohustuse täitmata.