Raamatupidamise seaduse muudatused

Mikro- ja väikeettevõtjate aruandlus muutub lihtsamaks

Autorid: Mati Nõmmiste; Janno Greenbaum

1. jaanuaril 2016 jõustunud raamatupidamise seaduse ja teiste sellega seonduvate seaduste muudatused toovad kaasa uuendusi majandusaasta aruande esitamisel. Mikro- ja väikeettevõtjatele on hea uudis nende halduskoormuse vähenemine.

Seni kehtinud raamatupidamise seadus reguleeris valdkonda juba 2002. aastast. Seaduse muutmine realiseerib arvestusala valdkonna kaasajastamise plaani ning samuti viib meie regulatsiooni vastavusse Euroopa Liidu õigusaktidega.

Muudatuste sisuline eesmärk on parandada avalikkusele suunatud arvestusalase info kvaliteeti ja võrreldavust, ning samal ajal vähendada ka ettevõtete, eelkõige mikro- ja väikeettevõtete halduskoormust.

Peamised muutused võib jagada järgmistesse gruppidesse:

1. Raamatupidamise direktiiviga seotud muudatused

  • Tekib uus ettevõtjate liigitus: mikroettevõtja, väikeettevõtja, keskmise suurusega ettevõtja, suurettevõtja. Erinevatele ettevõtjatele rakenduvad erinevad aruandluse nõuded ning eelkõige vähendatakse mikro- ja väikeettevõtjate halduskoormust. 
  • Muutused konsolideeritud aruandluse esitamisel: väikesed konsolideerimisgrupid ei pea enam konsolideeritud aruannet esitama. Konsolideeritud aruandluse kohta saab lugeda siit.

2. Eesti finantsaruandluse standardiga seotud muudatused

Raamatupidamisarvestuse ja aruandluse aluste muutus: Eesti hea raamatupidamise tava asendub Eesti finantsaruandluse standardiga. Lähemalt saab lugeda siit.

3. Avaliku sektori raamatupidamise korraldamise erisustega seotud muudatused

Riigi raamatupidamiskohustuslastel ei ole majandusaasta aruande koostamise kohustust (v.a riigikontroll).

4. Muudatused teistes seadustes

  • Sihtasutuste ja mittetulundusühingute aastaaruande heakskiitmise protsess muudetakse sarnaseks äriühinguga.
  • Muutuvad ülevaatuse ja auditi piirnormid. Lähemalt saab lugeda siit.

Suurem osa nimetatud muudatustest jõustus 1. jaanuaril 2016. Seega tuleb 2016. aasta majandusaasta aruanne esitada juba uue seaduse nõudeid järgides. Raamatupidamisstandardeid (definitsioonid, kirjeldused) ning Raamatupidamise Toimkonda puudutavad punktid jõustuvad 1. jaanuaril 2017

Raamatupidamise direktiiviga seonduvad muutused

Eesmärgid, mida arvestusala õigusaktide muutmisega sooviti saavutada, lähtuvad raamatupidamise direktiivi eesmärkidest:

  • vähendada halduskoormust ja lihtsustada nõudeid väikeettevõtjate jaoks
  • suurendada finantsaruannete selgust ja võrreldavust ettevõtjate puhul, kelle osas on see elavama piiriülese majandustegevuse ja suurema väliste sidusrühmade arvu tõttu oluline
  • kaitsta kasutajate olulisi vajadusi, et säilitada neile vajalik arvestusteave

Raamatupidamise seadusega kehtestati järgmine ettevõtete liigitus:

  1. Mikroettevõtja – osaühing, kelle näitajad vastavad aruandeaasta bilansipäeval kõikidele järgmistele tingimustele: varad kokku kuni 175 000 eurot, kohustised ei ole suuremad kui omakapital, üks osanik, kes on ka juhatuse liige, ja kelle müügitulu on aruandeaastal kuni 50 000 eurot.
  2. Väikeettevõtja – äriühing, kelle näitajatest võib aruandeaasta bilansipäeval vaid üks ületada järgmisi tingimusi: varad kokku 4 000 000 eurot, müügitulu 8 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 50 inimest.
  3. Keskmise suurusega ettevõtja –  äriühing, kelle näitajatest võib aruandeaasta bilansipäeval vaid üks ületada järgmisi tingimusi: varad kokku 20 000 000 eurot, müügitulu 40 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 250 inimest.
  4. Suurettevõtja – äriühing, kelle näitajatest aruandeaasta bilansipäeval vähemalt kaks ületavad järgmisi tingimusi: varad kokku 20 000 000 eurot, müügitulu 40 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 250 inimest.
  5. Väike konsolideerimisgrupp – konsolideerimisgrupp, kelle aruandeaasta bilansipäeva konsolideeritud näitajatest rohkem kui üks ei ületa väikeettevõttele kehtestatud tingimusi.
  6. Keskmise suurusega konsolideerimisgrupp – konsolideerimisgrupp, kelle aruandeaasta bilansipäeva konsolideeritud näitajatest rohkem kui üks ei ületa keskmise suurusega ettevõttele kehtestatud tingimusi.
  7. Suur konsolideerimisgrupp – konsolideerimisgrupp, kelle aruandeaasta bilansipäeva konsolideeritud näitajatest vähemalt kaks ületavad keskmise suurusega ettevõttele kehtestatud tingimusi.

Kui äriühing lakkab täitmast vastava äriühingu rühmale seatud kriteeriume, mõjutab see äriühingu majandusaasta aruande koostamist käsitlevate erisätete kohaldumise lõppemist üksnes juhul, kui äriühing ei täida nimetatud kriteeriume kahel järjestikusel bilansipäeval.

Aruande koostamise põhimõtted:

  • Põhimõte õige ja õiglane kajastamine asendub põhimõttega asjakohane ja tõepärane esitus.
    Asjakohane on info, mille põhjal on võimalik langetada otsuseid.
    Selline info omab prognoosiväärtust, kinnitavat väärtust ning on oluline.
    Tõepärane on info, mis on täielik, neutraalne ja veavaba.
  • Asjakohasust ja tõepärasust suurendavad ka järgmised kvantitatiivsed tunnused – võrreldavus, kontrollitavus, asjakohasus ning arusaadavus.

TABEL: Aruannete koostamise tingimused

rmp muudatused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Mikroettevõtja aruandlus

  • Kasutatakse direktiiviga võimaldatud maksimaalset lihtsustamist ilma, et kahjustataks ettevõtluskeskkonna usaldusväärsust ja läbipaistvust.
  • Aruandlus koosneb – bilanss, kasumiaruanne ja kuni kolm lisa. Lubatud on ka rohkem infot avalikustada ja esitada aruandlus kas väikeettevõtja või tänase regulatsiooni kohaselt.
  • Mikroettevõtja aruanne on koostatud vastavusraamistiku kohaselt.
  • Muutmata jääb äriseadustiku nõue, mille kohaselt tuleb äriregistrile esitada koos majandusaasta aruandega:

           – kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanek

           – müügitulu jaotus

           – andmed jaotamisele kuuluva kasumiosa suuruse kohta

Muudetud mikroettevõtja aruanne koosneb:

  • nõutud on kaks põhiaruannet: lühike bilanss seaduses nimetatud kohustuslike ridadega ja kasumiaruanne (mis on sisuliselt sama täna kehtiva kasumiaruandega)
  • tegevusaruannet ei pea esitama
  • nõutud on vaid väga piiritletud lisainformatsiooni esitamine

Väikeettevõtte aruandlus

Muudetud väikeettevõtja aruanne:

  • nõutud on kaks põhiaruannet: pikk ja detailne bilanss ning kasumiaruanne (mis on sisuliselt sama täna kehtiva kasumiaruandega)
  • nõutud on tegevusaruande esitamine
  • nõutud on maksimaalselt üheksa lisa, mille täitmine on kohustuslik vaid juhul, kui ettevõtjal on selliseid kirjeid ja need on olulised

Üldised nõuded aruandlusele

  • Muudetakse järjepidevuse ja võrreldavuse printsiibi määratlust. Aruande koostamisel kasutatakse jätkuvalt varem kasutatud arvestuspõhimõtteid ja esitusviisi (kehtiva raamatupidamise seaduse arvestuspõhimõtteid, aruandlusviisi ja aruandeskeeme). Esitusviisi ja arvestuspõhimõtteid tohib muuta, kui uus arvestuspõhimõte või esitusviis suurendab informatsiooni asjakohasust ja tõepärast esitust.
  • Muudetakse avalikustamise printsiibi määratlust. Aastaaruandes tuleb esitada kogu informatsioon, mis võimaldab saada aruande kasutajatel, kellel on aruandest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised, raamatupidamiskohustuslase kohta asjakohast ja tõepäraselt esitatud infot. Finantsaruannete eesmärk on anda infot aruande kasutajatele, kel puudub võimalus nõuda aruannete koostamist oma infovajadustest lähtudes, et nad saaksid seda kasutada oma majandusotsuste tegemisel.

See, millist infot peab majandusaasta aruandes andma, sõltub raamatupidamiskohustuslase suurusest.

  • Mikroettevõtja majandusaasta aruande eesmärk on anda aruande kasutajatele raamatupidamise seaduses nõutud infot mikroettevõtja finantsseisundi ja -tulemuse kohta.
  • Väikeettevõtja raamatupidamise aastaaruanne annab asjakohast ja tõepäraselt esitatud infot raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi ja -tulemuse kohta. 
  • Suurettevõtja ja keskmise suurusega ettevõtja raamatupidamise aastaaruanne peab jätkuvalt andma asjakohast ja tõepärast infot raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, -tulemusest ja rahavoogudest.

Kokkuvõte mikroettevõtete ja väikeettevõtete aruandlusest

  • Raamatupidamise direktiivist tulenevalt kehtestatakse väikeettevõtjale ja mikroettevõtjale kohalduvad raamatupidamise aastaaruande vormid.
  • Mikroettevõtjatel muutub bilansi ja kasumiaruande detailsus vaid veidi (kirjeid on võrreldes tänasega vähem). Mikroettevõtjad peavad raamatupidamise aastaaruande lisades avalikustama üksnes seaduses nimetatud informatsiooni (kuni kolm lisa).
  • Väikeettevõtjatel on praegusega võrreldes kaks korda pikem ja detailsem bilanss (detailsemat infot bilansikirjete osas võib esitada ka lisades). Väikeettevõtjatel muutub nõutud raamatupidamise aastaaruande lisade arv, olenevalt ettevõtjast tuleb esitada maksimaalselt kuni üheksa lisa.
  • Kõik raamatupidamiskohustuslased peavad lähtuma seaduse lisas toodud bilansiskeemist ja ühest kasumiaruande skeemist.
  • Raamatupidamiskohustuslane, kes lähtub aruannete koostamisel taksonoomiast ja aruandevormidest, võib esitada bilansiskeemi kirjeid kasvavas likviidsuse järjekorras (kirjed algavad kõige vähem likviidsete varade kirjetega ja lõpevad kõige enam likviidsete varade kirjetega).

 Millist infot peavad ettevõtted avaldama aastaaruande lisades, saab lugeda siit.