Tulevast aastast jõustuvatest maksumuudatustest on olulisim ja küllap ka kõige suuremat segadust tekitav maksuvaba tulu määra tõus, kuid tasub teada ka soodustusi töötajatele spordihüvitise maksmisel, äriühingu regulaarsete dividendide soodusmäära jpm.
Alates 1. jaanuarist 2018 suureneb eraisikute maksuvaba tulu määr 500 euroni, kuid alates 1200-eurosest brutopalgast hakkab 500-eurone maksuvaba tulu langema, kuni jõuab 2100-eurose brutopalga juures nulli. Vahemikus 1200 kuni 2100 eurot brutopalka teenivate inimeste maksuvaba tulu sõltub nii nende palgast kui ka muudest tuludest kalendriaasta arvestuses.
Inimene, kelle keskmine kuusissetulek on eelnevalt mainitud vahemikus, saab arvestada maksuvaba tulu valemi 6000 – 6000 : 10 800 x (aasta tulusumma – 14 400) alusel. Maksuvaba tulu vähendatakse ühe euro võrra iga lisanduva 1,80 euro tulu kohta alates 1200-eurosest brutopalgast.
Võrreldes 2017. aastaga saab järgmisel aastal kuni 1200 eurot teeniv inimene ühes kuus 62 eurot rohkem kätte, mis teeb aastas 744 eurot lisatulu. Vähemalt 1780 eurot teeniv inimene saab ühes kuus vähem raha kätte ja alates 2100-eurosest kuutulust kaotab inimene aastas 432 eurot.
Madalam tulumaksumäär (14%) kehtib jaotatud kasumile, mis on väiksem või võrdne eelneva kolme aasta keskmise Eestis maksustamisele kuulunud jaotatud kasumiga. Arvesse ei võeta mittemaksustatavat kasumit. Nimetatud summat ületavad kasumieraldised maksustatakse jätkuvalt 20% maksumääraga.
Seega tulevikus jaotub kasumite maksustamine äriühingute tasandil kolme kategooriasse:
Igal aastal on võimalik rakendada soodusmäära kolmandikule igal eelneval kolmel aastal jaotatud kasumi summale. Nimetatud kolmandiku puhul on tegemist n-ö üleminekureegliga seni, kuni kolm aastat on sätte jõustumisest möödunud.
Esimese kasumijaotamise aastana võetakse arvesse aastat 2018, mis tähendab, et juba 2019. aastal on võimalik rakendada 14% tulumaksumäära kolmandikule 2018. aastal väljamakstud dividendisummast.
Füüsilisele isikule (resident või mitteresident) välja makstud dividendilt, mida maksustatakse 14%-ga, peetakse kinni 7% tulumaksu. 14% tulumaksumääraga maksustatud kasumi edasimaksmisel füüsilisele isikule (vabastusmeetodi rakendamisel) tekib edasimaksjal kohustus tulumaks kinni pidada. 20% määra rakendumisel oleks kinnipeetav määr endiselt 0%. Seega residendist füüsiline isik dividendide soodusmäärast võitu ei saa.
Mitteresidendist füüsilistele isikutele võib tulumaksu kinnipidamine 7% ulatuses sõltuvalt riigist kasulikuks (maha arvatavaks) osutuda, kui neil asukohariigis vabastusmeetodit ei rakendu.
Pikaajaliste laenude puhul kehtestati ümberpööratud tõendamiskohustus ja seotud isikutele antud laenude deklareerimise kohustus.
Grupisiseste laenude puhul tuleb edaspidi arvestada järgmist.
2018. aastal on tööandjal võimalus hüvitada töötaja tervise edendamiseks tehtavaid kulutusi 100 euro ulatuses kvartalis, ilma et seda maksustataks erisoodustusena. Muudatus kehtestatakse tähtajaliselt viieks aastaks. Tööandjal on kohustus tervise edendamisega seotud hüvitised deklareerida.
Hüvitada võib näiteks rahvaspordiürituse osavõtutasud, sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulud, tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamise kulud, kulud taastusarstile, füsioterapeudile ja tegevusterapeudile.
Valitsuses heaks kiidetud ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seadus annab füüsilisele isikule võimaluse avada nn ettevõtluskonto. Ettevõtluskonto avamisel pole füüsilisel isikul raamatupidamise ja majandusaasta aruande esitamise kohustust ning maksude tasumine toimub automaatselt läbi avatud ettevõtluskonto. Ettevõtluskonto on mõeldud mikroettevõtjatele, kelle käive ei ületa 25 000 eurot aastas. Ettevõtluskontole laekunud tuludelt kannab pank iga kuu tulumaksu, sotsiaalmaksu ja kogumispensioni makse katteks 20% maksuameti kontole. Kui käive ületab 25 000 eurot aastas, siis läheb maksuametile 40%. Puudub võimalus kulusid maha arvata.
Ettevõtluskontot saavad kasutada füüsilised isikud, kes osutavad teenust või müüvad kaupa füüsilistele või juriidilistele isikutele. NB! Lisaks tuleb juriidilisel isikul tasuda füüsiliselt isikult saadud teenuse summalt n-ö äriühingu tulumaks (määraga 20/80), kuna vastasel juhul kaob rahandusministeeriumi hinnangul ettevõtjatel motivatsioon luua töösuhteid.