Korrektne töötasu arvestus rajab usaldusväärsetele töösuhetele vundamendi. Grant Thornton Balticu artikkel selgitab, mis on need 8 põhjust, miks ettevõtte palgaarvestus teenus sisse osta.
Saates "Kasvukursil" kõnelesime seekord kui teadlikud on keskmine ettevõtja ja töötaja ning millised ebakõlad võivad tekkida omavahelistes suhetes – näiteks kas tööandja suvepäevad lähevad tööaja hulka või mitte? Mis soovitusi jagada ettevõttele, kelle töötajate seas on hulgaliselt tudengeid ning seega tulemas õppepuhkuste laine? Külas on Grant Thornton Balticu juhtiv õigusnõustaja Kristel Tiits ning kliendikogemuse juht Terje Liiv. Saatejuht on Priit Pokk.
Saates "Kasvukursil" kõnelesime seekord e-kaubandusest ja sellest, mida arvestada e-poe loomisel. Külas digiagentuuride Levipro ja WINK arendusjuht Ants Liivat (vasakul) ning Grant Thornton Baltic maksunõustamise valdkonna juht Kristjan Järve.
Euroopa Liidus on vastu võetud uued käibemaksureeglid, mis lihtsustavad ja hõlbustavad e-kaubandust. Täies mahus jõustuvad reeglid 1. jaanuaril 2021, kuid elektroonilisi teenuseid pakkuvad äriühingud saavad lihtsustatud reeglitest kasu lõigata juba 1. jaanuarist 2019.
Saate "Kasvukursil" teemaks on seekord tööandja bränding ning oma kogemusi ja soovitusi jagavad Estraveli juht Anne Samlik ja Grant Thorntoni juhtivnõustaja Katrin Oblikas.
Tööandja brändingu puhul on olulised kaks aspekti: millisena paistab organisatsioon väljapoole ehk klientidele ja avalikkusele ning millisena sissepoole ehk oma töötajatele. Töötaja kogemust organisatsioonis kujundab kõige enam tema otsene juht, sest just juht on see, kes oma inimestega kõige tihedamalt suhtleb. See, millised on tema väärtushinnangud, kas need ühtivad ettevõtte omadega, milline on tema suhtumine inimestesse ja juhtimisse – sellest kõigest sõltub, mil moel töötaja selles organisatsioonis töötamist kogeb.
Sel aastal on meedias kõneainet pakkunud mitmed mastaapsed ettevõtete ostu-müügitehingud, näiteks Nelja Energia, Luminor ja Utilitas. Suurtehingud paistavad alati silma, kuid tänavu on olnud palju omandamistehinguid ka keskmise suurusega ja väikeste ettevõtete puhul.
Juhtidele on enesearenguga tegelemine ülioluline, sest nagu öeldakse: kala mädaneb peast. Kahjuks pole Eestis juhtimiskultuur sellisel tasemel, millega võiks rahul olla. Meil on palju ettevõtteid, kus juhitakse raha ning tulemusi, aga mitte inimesi. Tegelikult peaks raha ja tulemuste asemel just inimesi juhtima ning head tulemused ei lase end sel juhul kaua oodata.
Strateegia eeldab seega omavahel seostatud konkreetsete valikute tegemist (sh mida mitte teha) ja äritegevuse ehitamist nende valikute ümber. See positsioneerib ettevõtte oma valdkonnas unikaalsel viisil, võimaldades saada konkurentide ees püsiva eelise ja pakkuda oma toodete ja teenustega klientidele paremat väärtust.
Saate "Kasvukursil" teemaks oli seekord coaching. Saates osalesid Grant Thorntoni inimeste ja organisatsioonikultuuri juhtivnõustaja Katrin Oblikas ning juhtimis-coach Riina Varts.
Kuidas häid töötajaid hoida? Alustuseks tuleb aru saada, et nad võivad mõelda lahkumisest konkurendid püüavad neid üle osta ning neil on ka isiklikud karjäärieesmärgid.
Saatesarja avasaates kõneleme sellest, mida tuleks silmas pidada ettevõtte ostmisel. Sealjuures tuleb juttu, milliste takistuste otsa komistatakse, mis juhtudel tasub kindlasti taanduda ostust ning mille poolest erineb pereettevõtte ostmine.
Seni oli tegeliku kasusaaja tuvastamise kohustus krediidi- ja finantseerimisasutustel, notaritel jm kohustatud isikutel ärisuhte loomisel või tehingute tegemisel, kuid pärast seadusemuudatust on kohustatud isikute hulk märkimisväärselt laiem.
Toidusünteesijad, halo-keskkonnad ja mitmed muud teleekraanil nähtud põnevad vidinad tunduvad Star Treki fännidele kättesaamatu unistusena. Ent kui kauaks?
Äripäeva raadio ja Grant Thornton Balticu koostööl valminud saates tuleb juttu sellest, kuidas kindlustada end töötajate üleostmise vastu ning mida pidada silmas inimeste arendamisel, et töötaja lahkumise järel oleks ettevõtte sees piisavalt sobilikke ja ettevalmistatud inimesi, kes saaksid vabaks jäänud kohale asuda.
Ettevõtjatel on võimalik oma tulusid suurendada, taotledes tagasi 2017. aastal välisriigis tasutud käibemaksu. Sellega peab kiirustama, sest avaldus käibemaksu tagasi taotlemiseks tuleb esitada hiljemalt 30. septembriks.