Kasvukursil

Audiitori tootsilik nõu: tehke ära kas või pool ESG auditist

Autor:
Kadri Ambos,
Ireene Kilusk
insight featured image

Viimane aeg on alustada tänavuse ESG aruandega ja tänagi alustades on ettevõtja jäänud veidi hiljaks. “See ei tähenda, et aruandest võiks täitsa loobuda. Tasub pingutada ja teha ära kas või pool aruandest,” rääkis Grant Thornton Balticu partner ja audiitorteenuste valdkonna juht Mart Nõmper.

“ESG aruannet ei saa jätta tegemata, sest siis ei ole võimalik esitada ka majandusaasta aruannet, sellel on aga päris olulised tagajärjed,” lisas Nõmper.

Grant Thornton Balticu partner ja auditijuht Anni Vaiksaar rääkis, et esmalt peaks alustama kahese olulisuse hindamisest. See on protsess, millesse kaasatakse kõiki ettevõtte töötajaid ja juhtkonda koos väliste partneritega. “See on suur väärtusahel: mis tuleb sinu ettevõttesse, kust sa tarnid, kuhu lõpuks oma toote või teenuse edasi müüd, kes on sinu kliendid ja kuidas nemad käituvad,” rääkis Vaiksaar.

“Seda protsessi peab hakkama tegema varem kui tegevusaruande kokkupanemise ajal, sest sa ei jõua enam teisi kaasata, kui sa näiteks järgmise aasta jaanuaris mõtled, et hakkad seda tegema eelmise aasta aruande kohta,” ütles Vaiksaar. “Olenevalt ettevõtte suurusest on tänavune aruanne võimalik siiski ära teha, kui kohe praegu kaasata konsultandid ja panna sinna suur ressurss,“ lisas Nõmper.

Kuigi näiteks Alexela ei kuulu nende ettevõtete hulka, kellele on 2024. aasta kohta ESG aruande esitamine kohustuslik, on nad n-ö harjutamiseks teinud ESG auditi vabatahtlikult. “Kogu see protsess on väga mitmetahuline, aga ma tooksin välja just inimeste kaasamise ja neis arusaama tekitamise, et ettevõttes on ESG tähtis kõigile,” rääkis Alexela ESG auditijuht Kadri Ambos.

Ettevõttes peab tekkima arusaam, et ESG audit on ühine väljakutse. “Kindlasti on seal heas mõttes survekohti, mida võiks iga ettevõte ära kasutada enda arenguks. Suureks kasuks tuleb kindlasti muutuste juhtimise võimekuse arendamine horisontaalselt üle ettevõtte, et uutmoodi tegutsemisega oleks lihtsam hakkama saada nii juhtidel kui ka tiimide juhtimisel,” rõhutas Ambos.

“Arvan, et hästi oluline on mitte põrkuda kogu aeg eitamise faasiga, et tuleb palju uut korraga. Inimeste loomupärane reaktsioon on kohe: ei, ma ei taha, ma ei saa sellest aru, see on halb, ma ei taha sellega tegeleda,” sõnas Ambos. Kui sellest üle saada, on ESG auditi tegemisel kindlasti väärtuslikke aspekte, mida saab ära kasutada.

Tehisaru teeb elu lihtsamaks

“Tehisaru saaks abiks olla ettevõttele, kes ei ole veel alustanud oma ESG teekonda,“ rääkis Anni Vaiksaar. “Saab küsida nõu, mida on teised taolised ettevõtted oma aruannetes välja toonud, mis on olulised standardid ja kust pihta hakata,“ loetles Vaiksaar. Nii saab algset sisendinfot, kuid seda ei saa üks ühele kasutada oma aruandes.

“ESG aruandega saab tehisarult rohkem abi, sest võrreldes raamatupidamisaruannete koostamisega pole süsteemid veel juurdunud ja paigas,“ lisas Nõmper. “Tehisaru on nagu väike spikker ja teejuht, aga sellesse peab alati suhtuma kriitiliselt, nagu me teame,” hoiatas Vaiksaar.

Bürokraatia ja rohepesu vohab

Mart Nõmperi sõnul on praegu ESG aruannetes näha päris palju rohepesu. “Üks selle põhjusi on see, et siiani ei ole olnud ühtset standardit. Igaüks on saanud teha täpselt niiviisi, nagu on talle kasulik,” rääkis Nõmper. “Kui ühtsetele standarditele liita audiitorkontroll, võtab see kindlasti rohepesu efekti kõvasti maha,” lisas ta.

Nõmper nentis, et kindlasti toob ESG aruandlus bürokraatiat juurde. “Mina pigem vaatan, kas bürokraatia lisandumisega läheb ka ühiskonnas midagi paremaks. Eesti on globaalses maailmas oma mõjult piisk meres. Näiteks meie naaber, suur Venemaa, ei tee mitte midagi ja on selles valdkonnas väga negatiivne.”

Siinkohal on ettevõtetel mõttekoht, milliste riikidega nad tahavad sarnaneda. “See, et su naabrimees sporti ei tee, ei tähenda, et sina ei peaks olema heas vormis,” võttis Nõmper teema kokku.

Seega on viimane aeg ESG aruandlusega alustada. Lõpuks on ettevõtete otsustada, milliste väärtustega riikidega nad soovivad sammu pidada.

Kuulake saadet:

Kuulake „Kasvukursil“ kõiki saateid järgi meie teemalehel

Võtke meiega ühendust

Saatejuht on Ireene Kilusk.

Foto autor: Andres Laanem.