Ettevõtete krediidilepingutes on krediidiandjaga üldjuhul kokku lepitud kliendispetsiifilised tingimused ehk eritingimused (covenants). Nüüd, detsembris, on viimane aeg vaadata, kas ettevõte ikka täidab lepingus toodud eritingimusi, eriti arvestades, et ettevõtete finantstulemusi on mõjutanud praegune ülikiire majanduskasv, hinnatõus ja tootmissisendite tarneraskused.
Isikuandmete kaitse üldmääruse rikkumine võib tuua kaasa hiiglaslikud trahvid. „Otsest ülempiiri trahvi suurusele pole, kõige sagemini räägitakse 20 miljonist eurost või 4 protsendist käibest,“ hoiatas nõustamisbüroo Grant Thornton Balticu andmekaitsespetsialist Indrek Keis Äripäeva raadiosaates "Kasvukursil".
Räägime isikuandmete kaitse A-st ja O-st läbi ettevõtjale oluliste vaatenurkade. Tuletame meelde peamised isikuandmete kaitse üldmäärusega (GDPR) seotud teemad, ning räägime, kuidas korraldada andmehaldust nii, et mitte tagantjärele trahvi saada. Videokõne vahendusel avab teemasid andmekaitse nõustaja Indrek Keis nõustamisbüroost Grant Thornton. Saadet juhib Gregor Alaküla.
Paljudel tööandjatel on seoses koroonapandeemiaga tekkinud küsimus, kas ja kui palju andmeid võib sellega seoses töötajatelt küsida. Toon artiklis välja mõned praktilised küsimused ja mõttekohad, mida peaks tööandja arvestama töötajate isikuandmete töötlemisel ning kuidas maandada peamisi ohte nii tööandjale kui ka töötajale.
Vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seadusele (TTOS) peab tööandja koostama töökeskkonna riskianalüüsi. See on kohustuslik neile tööandjatele, kel on vähemalt üks töötaja (välja arvatud julgeolekuasutused).
Koroonaviiruse põhjustatud probleemidest on palju räägitud, kuid pandeemial on olnud äritegevusele ka positiivne mõju – see on toonud selgelt esile muutustega toimetulekuks vajalikud juhtimisoskused.
Tänaseks on Eestis seljatatud kaks viiruslainet, ja nagu eelmisel kevadel, seisame ka praegu silmitsi rahulikuma perioodiga. See toob omakorda esile uued küsimused - kuidas vaikselt naasta n-ö tavatööellu ning žongleerida ettevõtte ja töötajate vajaduste vahel, seejuures edasist töökorraldust arvesse võttes. Teemast kirjutab Grant Thornton Balticu personalijuht Marge Litvinova.
Meie maksuspetsialistid on kokku kogunud maksumuudatuste kohta käiva teabe, et aidata teil orienteeruda Põhjamaade ja Baltimaade pidevalt muutuval maksumaastikul.
Koroonakriisist tingitud piirangute tõttu on paljud tööandjad väga keerulises olukorras. Kui käive on langenud, tuleb analüüsida, kas keerulisest ajast aitab üle uue töötasu hüvitise taotlemine, töötajate palga ajutine vähendamine, nende korralisele puhkusele saatmine või suisa koondamine.
Kui kõik läheb plaanipäraselt, muutub koroonavaktsiin kõigile soovijatele kättesaadavaks maikuus (vaktsineeri.ee andmeil). Kas see võib aga kaasa tuua olukorra, kus tööandja kohustab töötajat vaktsineerima ja keeldumise korral lõpetab temaga töölepingu?
Veidi enam kui aasta tagasi alanud koroonakriis muutis töösuhetes nii mõndagi. Üks olulisemaid muudatusi on olnud kodukontoris töötamise laialdane levik. Kui töö iseloom vähegi lubas, saadeti töötajad koju tööle ka neis ettevõtetes-asutustes, kus see varem kombeks polnud.
„Töö ja palgaˮ saates räägib töösuhete suurimatest vaidluskohtadest Grant Thornton Balticu juhtiv õigusnõustaja Kristel Tiits. Töötukassa kommunikatsioonijuht Lauri Kool teeb aga ülevaate, milliste sektorid ja maakonnad on koroona tõttu kõige rohkem ja kõige vähem kannatanud.
Grant Thornton Balticu audiitorteenuste valdkonna juhi Mart Nõmperiga koos on stuudios audiitorkogu president Märt-Martin Arengu ja KPMG audititeenuste juht Indrek Alliksaar. Saadet juhib Äripäeva infopanga konkurentsianalüütik Sigrid Kõiv.
Majandusaasta aruanne võib olla suurepärane visiitkaart ja senisest edukama äri pandiks, kuigi Eesti ettevõtjad ei ole nende esitamisel ülemäära aktiivsed. Eelmine aasta oli erandlik: aruandeid võis esitada arvestatavalt hiljem ja neid saabuski õigeaegselt rohkem.