2021. aastast täieneb käibemaksuseadus (KMS) paragrahviga 291, mis sätestab tingimused, mille alusel on maksukohustuslastel võimalus vähendada enda maksukohustust lootusetutelt võlgadelt. Tegu on kaua oodatud täiendusega Eesti maksusüsteemis, mis on ka varem töös olnud, kuid ei ole eelnõu etapist edasi jõudnud.
Kui täna tuleb Euroopasse füüsilist kaupa müüval ettevõtjal pahatihti arvestada sihtriigi keerulise käibemaksusüsteemiga, siis alates 2021. aasta suve keskpaigast olukord lihtsustub ning maksude deklareerimise halduskulu väheneb.
Euroopa Liidus jõustub 1. juulil käibemaksureform, mis muudab elektrooniliste teenuste osutajate ja füüsiliste kaupade müüjate äriajamise ning uutele turgudele sisenemise lihtsamaks. Saates "Kasvukursil" räägime sellest, miks reformi vaja ja mida muutused e-kaupmeestele kaasa toovad.
E-poest kaupade ja teenuste ostmine kasvab Eestis pidevalt, ometi on meie e-kaupmeestel kasutamata potentsiaali – piiriülene e-kaubandus, selles jääme Euroopa Liidu keskmisele veidi alla.
Saates "Kasvukursil" kõnelesime seekord e-kaubandusest ja sellest, mida arvestada e-poe loomisel. Külas digiagentuuride Levipro ja WINK arendusjuht Ants Liivat (vasakul) ning Grant Thornton Baltic maksunõustamise valdkonna juht Kristjan Järve.
Euroopa Liidus on vastu võetud uued käibemaksureeglid, mis lihtsustavad ja hõlbustavad e-kaubandust. Täies mahus jõustuvad reeglid 1. jaanuaril 2021, kuid elektroonilisi teenuseid pakkuvad äriühingud saavad lihtsustatud reeglitest kasu lõigata juba 1. jaanuarist 2019.
Ettevõtjatel on võimalik oma tulusid suurendada, taotledes tagasi 2017. aastal välisriigis tasutud käibemaksu. Sellega peab kiirustama, sest avaldus käibemaksu tagasi taotlemiseks tuleb esitada hiljemalt 30. septembriks.
Kas ettevõtjad hakkavad makse teistmoodi planeerima? Grant Thorntoni viimasest kogu maailmas läbiviidud uuringust selgus, et ettevõtjate kõige suurem mure seoses maksude optimeerimise vastu võitleva BEPS-i tegevuskavaga, on halduskoormuse suurenemine ja küberjulgeolek.
Meedias on levinud erinevad väljaütlemised tulevastest võimalikest makse puudutavatest seadusemuudatustest. Neist üks puudutab käibemaksukohustuslaseks registreerimise piirmäära tõstmist. Kas ja millises ulatuses planeeritav muudatus ka reaalselt läbi läheb ning keda ja missuguses mastaabis mõjutab, on täna ainult spekulatsioon, kuid ettevõtjate seas sellegipoolest diskussiooni tekitav.
Grant Thornton Rimessi maksunõustaja Tõnis Elling arutleb MTA ja Rahandusministeeriumi kommentaaride üle elu- või äriruumide määratlemisel ja maksustamisel ning selgitab, millised võimalused seaduse järgi kinnisasjade maksustamisel on.
Alates 1. novembrist 2014 jõustunud käibemaksuseaduse muudatus toob ettevõtjatele kohustuse hakata maksuametile deklareerima rohkem kui 1000 euro suuruseid arveid.
1. novembril 2014 jõustuv käibemaksuseaduse muudatus paneb käibemaksukohustuslastele kohustuse deklareerida käibemaksudeklaratsiooni (KMD) lisa INF vormil kõik vähemalt 1000 euro suurused arved. Seaduse jõustumiseni on jäänud vähem kui kuu ning esile on kerkinud rida praktilisi küsimusi.
Kinnisasja käive on reeglina maksuvaba, ent käibemaksuseadusega on sellele reeglile kehtestatud mõned erandid: nii ei ole maksuvaba käive näiteks krundi ja uusehitise müük. Kui aga ehitis on juba kasutusse võetud, siis on tegemist maksuvaba käibega.
Maksukohustuslane, kes soovib erikorda rakendada, või ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik, kes soovib end erikorra alusel Eestis registreerida, esitab maksuhalduri veebilehel elektroonse portaali kaudu selleks avalduse.