Ettevõtte kultuur

Hooliv tööandja hoolitseb ka töötajate vaimse tervise eest

Marge Litvinova
Autor:
insight featured image
Artikli teemad

Meil kõigil on töö- ja eraelu, kuid ükskõik, kuidas me ka ei püüaks, on neid keeruline üksteisest eraldada. Töömured tulevad meiega koju ja vastupidi – probleemid kodus mõjutavad tööelu. Seetõttu olen veendunud, et kui tööandja päriselt oma inimestest hoolib, siis on panustamine vaimse tervise eest hoolitsemisse investeering oma töötajatesse.

Kirjeldan veidi lähemalt, kuidas me Grant Thornton Balticus vaimse tervise edendamisega tegeleme ja millist kasutegurit selles näeme. Meie ettevõttes on üle saja töötaja ja neist enamiku (audiitorid ja raamatupidajad) töö on sesoonne, mis tähendab, et aasta esimene pool on oluliselt pingelisem ja töörohkem. Tööandjana peame oluliseks suurendada inimeste teadlikkust vaimse tervisega seotud teemadel ja aitame neil täiendada oma „tööriistakasti“ erinevate tehnikatega. 

Lisaks vaimsele tervisele on oluline ka füüsiline tervis. Meie töötajad teevad kontoritööd, kus veedavad pikki tunde sundasendis arvuti taga. Seega kõik instrumendid, mida tööandjana saame oma töötajatele pakkuda, oleme ka valikusse võtnud. Sellest, et oleme valinud õige suuna, räägib ka väga kõrge tööandja soovitusindeks ehk eNPS – see on meil 64%. Usun, et kui ettevõte päriselt ka oma inimestest hoolib, siis ei tähenda terviseedendus kuluartiklit, vaid investeeringut oma töötajatesse, et nad oleksid hoitud.

Koolitame ja pakume teraapiavõimalust

Meie hakkasime vaimse tervise teemadega tõsisemalt tegelema alates koroonapandeemia puhkemisest. Tegemist oli uudse ja tundmatu olukorraga, inimesed viibisid pikalt kodukontoris ning valitses teadmatus tuleviku suhtes. Esialgu alustasime veebiseminaride korraldamist, pakkudes töötajatele nelja kuni kuue nädala tagant erinevatelt koolitajatelt vaimse tervisega seotud koolitusi. Peatselt lisandus täiendav terviskindlustus ja praeguseks kasutab seda võimalust juba 2/3 meie töötajatest, sest pikkade järjekordade tõttu on eriarstiabi piiratud kättesaadavusega. Täiendava tervisekindlustuse raames saab ka psühholoogilist abi. 2023. aasta septembris alustasime koostööd Ojaveere Teraapiakeskusega, kus meie töötajad saavad käia mitmesugustes teraapiates. Seda võimalust kasutab praegu umbes 10% töötajatest.

Vaimse tervise teemaliste koolitustega oleme järjepidevalt jätkanud, näiteks on meie väga head koostööpartnerid MTÜ Vaikuseminutid, MTÜ Peaasjad ja MTÜ Ojaveere. Töötajatele on koolitustel osalemine vabatahtlik, kuid julgen arvata, et suurem osa meie inimestest osaleb. Küsime üldjuhul ka töötajatelt tagasisidet ja enim on kõlama jäänud positiivsed noodid. Peamiselt on mainitud, et koolitused on aidanud tegeleda eneseanalüüsiga ja õppida lihtsasti kasutatavaid tehnikaid, kuidas enda eest paremini hoolt kanda. Inimeste teadlikkuse suurendamine aitab kollektiivis märgata ka hädas olevat kolleegi. Seega on vaimse tervise väärtustamise kasutegureid üksjagu, alates paremast tööõhkkonnast ja töö tulemuslikkusest ning lõpetades töötajate voolavuse vähenemisega.

Töötajatele läheb tehtu korda

Ka meie töötajad hindavad vaimse tervise edendamiseks ette võetud tegevusi päris kõrgelt. Seda on näidanud nii töötajate hulgas tehtud küsitlused kui ka koolitustest osavõtmine ja muude pakutud hüvede kasutamine. Skeptikud võivad ju vastukaaluks väita, et makske parem koolitusteks, täiendavaks tervisekindlustuseks ja spordiüritusteks kulunud raha inimestele palgana välja. Loomulikult on töötasu oluline ja majanduslik turvatunne väga tähtis. Seetõttu vaatame igal aastal töötajate palgad üle ja korrigeerime neid võimaluste piires. Siiski olen seda meelt, et vaid raha kedagi õnnelikuks ei tee ja head töötajakogemust saame luua erinevatest pusletükkidest, mis kokku moodustavad tervikpildi. 

Ühiskonnas toimuv peegeldub tööl

Alates 2020. aastast on meid tabanud mitu ootamatut ja rasket olukorda: esiteks koroonaviirus, teiseks Ukrainas alanud sõda. Nii koroonaviiruse kui ka Ukraina sõja algfaasis oli kindlasti tunda ärevust. Koroona oli midagi sellist, mis tõi maailmas kaasa väga suure muutuse pikaks ajaks. Samuti tekitas koroona teadmatuse, kuidas see meie ärikeskkonda mõjutab. Paar aastat tagasi alanud Ukraina sõda  tundus praeguses maailmas lihtsalt uskumatuna. Nendel hetkedel jagasime töötajatega avatult infot – seda nii koroona ajal kui ka Ukraina sõja alguses. Rääkisime, kuidas meie ettevõttel läheb, sõjaga seoses vaatasime üle ka meie äritegevuse toimepidavuse plaani, kui mõni ootamatu olukord peaks Eestit tabama. Siiski tuleb tunnistada, et inimene harjub paraku kõigega ning enam ma töökeskkonnas otseselt ärevust ei taju, kuigi sõda endiselt käib ja ka koroona pole kadunud. Küll aga vajavad inimesed ükskõik millise ootamatu sündmuse ilmnedes turvatunnet ja teadmist, et ettevõte teeb kõik endast oleva, et ka rasketes olukordades toime tulla ning töötajate eest hoolt kanda.