Tööandja brändingu puhul on olulised kaks aspekti: millisena paistab organisatsioon väljapoole ehk klientidele ja avalikkusele ning millisena sissepoole ehk oma töötajatele. Töötaja kogemust organisatsioonis kujundab kõige enam tema otsene juht, sest just juht on see, kes oma inimestega kõige tihedamalt suhtleb. See, millised on tema väärtushinnangud, kas need ühtivad ettevõtte omadega, milline on tema suhtumine inimestesse ja juhtimisse – sellest kõigest sõltub, mil moel töötaja selles organisatsioonis töötamist kogeb.
Filtreerige:
Näitab 16 artiklit 258 artiklist
Sel aastal on meedias kõneainet pakkunud mitmed mastaapsed ettevõtete ostu-müügitehingud, näiteks Nelja Energia, Luminor ja Utilitas. Suurtehingud paistavad alati silma, kuid tänavu on olnud palju omandamistehinguid ka keskmise suurusega ja väikeste ettevõtete puhul.
Juhtidele on enesearenguga tegelemine ülioluline, sest nagu öeldakse: kala mädaneb peast. Kahjuks pole Eestis juhtimiskultuur sellisel tasemel, millega võiks rahul olla. Meil on palju ettevõtteid, kus juhitakse raha ning tulemusi, aga mitte inimesi. Tegelikult peaks raha ja tulemuste asemel just inimesi juhtima ning head tulemused ei lase end sel juhul kaua oodata.
Strateegia eeldab seega omavahel seostatud konkreetsete valikute tegemist (sh mida mitte teha) ja äritegevuse ehitamist nende valikute ümber. See positsioneerib ettevõtte oma valdkonnas unikaalsel viisil, võimaldades saada konkurentide ees püsiva eelise ja pakkuda oma toodete ja teenustega klientidele paremat väärtust.
Juhatuse liikme leping ja tööleping - üsna sageli puutume kokku probleemidega, mis on seotud juhatuse liikme lepinguga. See tähendab, et tihti tegutsevad juhatuse liikmed kas ilma lepinguta või töölepingu alusel, hoolimata asjaolust, et see ei ole korrektne ja põhjustab tihti vaidlusi.
Seni oli tegeliku kasusaaja tuvastamise kohustus krediidi- ja finantseerimisasutustel, notaritel jm kohustatud isikutel ärisuhte loomisel või tehingute tegemisel, kuid pärast seadusemuudatust on kohustatud isikute hulk märkimisväärselt laiem.
Toidusünteesijad, halo-keskkonnad ja mitmed muud teleekraanil nähtud põnevad vidinad tunduvad Star Treki fännidele kättesaamatu unistusena. Ent kui kauaks?
Ettevõtjatel on võimalik oma tulusid suurendada, taotledes tagasi 2017. aastal välisriigis tasutud käibemaksu. Sellega peab kiirustama, sest avaldus käibemaksu tagasi taotlemiseks tuleb esitada hiljemalt 30. septembriks.
Järgmisest aastast peaksid jõustuma maksukorralduse seaduse muudatused. Üks neist näeb ette töötamise registrisse täiendavate andmete lisamise, see aga suurendab raamatupidajate töökoormust.
25. augustil möödus kolm kuud kuupäevast, mil hakati kohaldama isikuandmete kaitse üldmäärust . Segadust oli enne seda palju. Ettevõtted kahtlesid, kas töötajate sünnipäevad võib välja trükkida ja puhketoas seinale kinnitada ning ehk peaks töötajate lastele jõulupakkide tegemise suisa lõpetama, sest nõuab see ju laste isikuandmete töötlemist.
Grant Thorntonil valmis värske juhendmaterjal, mis aitab rahvusvahelistel ettevõtjatel orienteeruda erinevate riikide siirdehindade regulatsioonides.
Tugev organisatsioonikultuur võib anda ettevõttele märgatava konkurentsieelise või olla hoopis üks kõige keerulisem takistus oma eesmärkide saavutamisel. Asjata ei öelda, et „organisatsioonikultuur sööb strateegiat hommikusöögiks“ – see on vundament heale või halvale tootele/teenusele, käitumisele ja sooritusele.
Tänavune aasta on majanduses tippaeg – enam paremaks minna ei saa. Juba on näha, et majanduskasv on aeglustunud nii Eestis, Euroopa Liidus kui ka kaugemal. Kuid kas sõidame allamäge püstloodis või suudame pehmelt mööda laugeid nõlvu liuelda?
Alates 1. septembrist 2018 on kõigil Eesti äriühingutel kohustus esitada äriregistrile andmed tegeliku kasusaaja kohta.
Katrin Oblikas on suurepärane näide teooria ja praktika harmoonilisest kooskõlast. Tema pikaajalist rahvusvaheliste meeskondade juhtimise kogemust täiendavad põhjalikud teadmised coaching’u metoodikatest.
Meeskonnakoolitustel on küllap osalenud paljud, kuid meeskondlik coaching on uuem ja tundmatum teema. Meeskondliku coaching’u puhul aitab coach juhil ja tema meeskonnal töiseid eesmärke seada ja nende saavutamiseks sobivaid tegutsemisviise leida. Oluline on siinjuures see, et kõik lahendused on meeskonna, mitte coach’i käes – coach ei ütle, kuidas on õige tegutseda, vaid meeskond leiab „kullaterad“ ise üles.