Kui alustasime eelmise aasta keskpaiku tööandja video projektiga, siis teadsime, et tahame seda teha meile omase huumoriga. Kindel oli see, et tulemuseks ei tohi olla järjekordne „pintsakus-mees-räägib-kontori-taustal-monotoonse-häälega“ tutvustusvideo, vaid meie video peab olema midagi teistsugust ja eristuvat.
Öötöö on töö ajavahemikul kella 22.00-st kuni 6.00-ni. ¬Öötöö eest maksab tööandja töötajale üldjuhul 1,25-kordset töötasu. Oluline on juhtida tähelepanu sellele, et seadus võimaldab töötajaga töölepingus kokku leppida, et kokkulepitud töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest. Autor: Kristel Tiits, Grant Thornton Balticu juhtiv õigusnõustaja
Puhkuste ajakava peaks olema kinnitatud märtsi lõpuks – kui seda ei tehta, on töötajal õigus esitada 14 päeva enne puhkusele minekut puhkuseavaldus ja tööandja peab selle rahuldama. Autor: Kristel Tiits, Grant Thornton Balticu juhtiv õigusnõustaja
Taas on kevad ja paljudes ettevõtetes muutuvad päevakajaliseks õppepuhkused. Paljud töötavad üliõpilased vajavad tööst vaba aega kas õpingute lõpetamiseks või eksamite ettevalmistamiseks ja sooritamiseks, sel aga on teatud juhtudel kaalukas tähendus ettevõtte töökorraldusele.
Rahvusvaheline ärinõustamise ettevõte Grant Thornton on viimased 14 aastat teinud juhtimisteemalisi uuringuid. 2018. aasta lõpus läbi viidud uuringu tulemused 35 riigi ettevõtete seas näitavad, et naiste osakaal ettevõtete juhtkonnas on rekordtasemel – tippjuhtkonnast on 29% õrnemast soost.
Tööjõupuuduse tingimustes on personali kinnihoidmisel ja leidmisel üha olulisem, et töötaja oleks nii tööle tulles kui ka sealt õhtul koju minnes õnnelik, leiti Äripäeva raadio saates "Kasvukursil".
Saate "Kasvukursil" teemaks on seekord tööandja bränding ning oma kogemusi ja soovitusi jagavad Estraveli juht Anne Samlik ja Grant Thorntoni juhtivnõustaja Katrin Oblikas.
Tööandja brändingu puhul on olulised kaks aspekti: millisena paistab organisatsioon väljapoole ehk klientidele ja avalikkusele ning millisena sissepoole ehk oma töötajatele. Töötaja kogemust organisatsioonis kujundab kõige enam tema otsene juht, sest just juht on see, kes oma inimestega kõige tihedamalt suhtleb. See, millised on tema väärtushinnangud, kas need ühtivad ettevõtte omadega, milline on tema suhtumine inimestesse ja juhtimisse – sellest kõigest sõltub, mil moel töötaja selles organisatsioonis töötamist kogeb.
Juhtidele on enesearenguga tegelemine ülioluline, sest nagu öeldakse: kala mädaneb peast. Kahjuks pole Eestis juhtimiskultuur sellisel tasemel, millega võiks rahul olla. Meil on palju ettevõtteid, kus juhitakse raha ning tulemusi, aga mitte inimesi. Tegelikult peaks raha ja tulemuste asemel just inimesi juhtima ning head tulemused ei lase end sel juhul kaua oodata.
Saate "Kasvukursil" teemaks oli seekord coaching. Saates osalesid Grant Thorntoni inimeste ja organisatsioonikultuuri juhtivnõustaja Katrin Oblikas ning juhtimis-coach Riina Varts.
Kuidas häid töötajaid hoida? Alustuseks tuleb aru saada, et nad võivad mõelda lahkumisest konkurendid püüavad neid üle osta ning neil on ka isiklikud karjäärieesmärgid.
Äripäeva raadio ja Grant Thornton Balticu koostööl valminud saates tuleb juttu sellest, kuidas kindlustada end töötajate üleostmise vastu ning mida pidada silmas inimeste arendamisel, et töötaja lahkumise järel oleks ettevõtte sees piisavalt sobilikke ja ettevalmistatud inimesi, kes saaksid vabaks jäänud kohale asuda.
Tugev organisatsioonikultuur võib anda ettevõttele märgatava konkurentsieelise või olla hoopis üks kõige keerulisem takistus oma eesmärkide saavutamisel. Asjata ei öelda, et „organisatsioonikultuur sööb strateegiat hommikusöögiks“ – see on vundament heale või halvale tootele/teenusele, käitumisele ja sooritusele.
Katrin Oblikas on suurepärane näide teooria ja praktika harmoonilisest kooskõlast. Tema pikaajalist rahvusvaheliste meeskondade juhtimise kogemust täiendavad põhjalikud teadmised coaching’u metoodikatest.
Meeskonnakoolitustel on küllap osalenud paljud, kuid meeskondlik coaching on uuem ja tundmatum teema. Meeskondliku coaching’u puhul aitab coach juhil ja tema meeskonnal töiseid eesmärke seada ja nende saavutamiseks sobivaid tegutsemisviise leida. Oluline on siinjuures see, et kõik lahendused on meeskonna, mitte coach’i käes – coach ei ütle, kuidas on õige tegutseda, vaid meeskond leiab „kullaterad“ ise üles.
2018. aastast jõustub uus töövaidluste lahendamise seadus. Sellega muutub oluliselt senine töövaidluste lahendamise kord ja suureneb vaidluse lahendamise võimaluste valik töövaidluskomisjonis (sh kirjalik menetlus, kompromissi kinnitamine ja lepitusmenetlus).