Euroopa Kohtu uue lahendi kohaselt võib peakontori ja püsiva tegevuskoha (filiaali) vaheline teenus olla teatud juhtudel ka käibemaksu objektiks.
Seoses käibemaksukohustuslastele 1. novembrist 2014 jõustunud kohustusega deklareerida rohkem kui 1000-euroseid arveid, on hea teada ka tehinguid, mida deklareerima ei pea.
2015. aasta 1. jaanuarist peab eluruumide rent olema maksuvaba ka siis, kui eluruumid antakse kasutamiseks äriliseks tegevuseks. Eluruumide üürile, rendile ja kasutusvaldusesse andmine on maksuvaba käive, sõltumata sellest, kuidas üürnik, rentnik või kasutusvaldusesse võtja seda ruumi kasutab.
Kuni 2014. aasta lõpuni sai elektroonselt osutatava teenuse puhul käibemaksuga maksustamise erikorda rakendada ainult ühendusevälise riigi ettevõtlusega tegeleva isiku kohta, siis 2015. aastast laienes see võimalus teatud tingimustel ka Eesti maksukohustuslastele.
Kui ettevõte korraldab oma kulul töötajatele mõne ürituse väljaspool tavapärast töökohta, ei tähenda see automaatselt, et üritus pole ettevõtlusega seotud ja tuleb erisoodustusena maksustada.
Tänavu 1. novembril jõustub käibemaksuseaduse muudatus, mille kohaselt peavad kõik käibemaksukohustuslased hakkama käibedeklaratsiooni (KMD) lisal INF deklareerima arveid, kui konkreetse tehingupartneri arve või arvete kogusumma on vähemalt 1000 eurot ilma käibemaksuta. INF vormil tuleb deklareerida nii ostu- kui ka müügiarveid ja nende osas peetakse arvestust eraldi.
Käibemaksuseaduses on sätestatud neli liiki kaupa või teenust, mida maksukohustuslane võib vabatahtlikult maksustada. Tegemist on üldjuhul maksuvaba käibega, kuid maksuhaldurit eelnevalt kirjalikult teavitades võib kauba või teenuse müügile käibemaksu lisada. Esmapilgul võib tunduda veider, miks keegi peaks soovima vabatahtlikult maksu lisada ja seda riigile maksta, kuid sellele on mõistlik põhjendus olemas.
Äri- või eluruume rendile andes küsib pinna omanik reeglina üürnikult tagatisraha. Tagatisrahalt maksude maksmine sõltub aga sellest, kas tegemist on eluruumi või äripinna üürimise või rentimisega.
20. aprilliks 2015 tuli esitada esimene MOSS-erikorra alusel käibedeklaratsioon, mis puudutab üsna laia ettevõtjate ringi. Sestap oleks soovitav kõigil analüüsida, kas on tarvis midagi käibemaksuarvestuses muuta või mitte.
KMS-is ei ole enam eraldiseisvana sõiduauto omatarvet reguleerivat sätet. Teatud erijuhtudel toimuvaid sõiduauto omatarbe juhtumeid tuleb nüüd maksustada üldise omatarbe maksustamise põhimõtte alusel.
Käibemaksuseadusesse tehti järjekordne täiendus, nii et alates tänavu 1. detsembrist saab sõiduauto ja sõiduautoga seotud kulutustelt maha arvata ainult 50% sisendkäibemaksu. Tõsi, Euroopa Liidu õigusega see kooskõlas pole ja selleks taotles Eesti Euroopa Nõukogult erandit. Kuid enne, kui Euroopa Nõukogu pole oma nõusolekut andnud, ei saa muudatus jõustuda.
Sõiduauto ja sõiduautoga seotud kulutuste sisendkäibemaksu piirang ei tähenda alati seda, et tegemist on erisoodustusega tulumaksuseaduse tähenduses.
Tähelepanu, võrguväljaannete ja -ajalehtede ning tarkvarateenuse pakkujad, pilveteenuse ja hasart- ning õnnemängude veebis korraldajad, samuti erinevate äppide allalaadimisvõimaluse pakkujad! 20. aprilliks tuli esimest korda pärast uue käibemaksuseaduse sätte jõustumist esitada MOSS erikorra alusel käibedeklaratsioon.
2015. aasta 1. jaanuarist peab eluruumide rent olema maksuvaba ka siis, kui eluruumid antakse kasutamiseks äriliseks tegevuseks. Eluruumide üürile, rendile ja kasutusvaldusesse andmine on maksuvaba käive, sõltumata sellest, kuidas üürnik, rentnik või kasutusvaldusesse võtja seda ruumi kasutab
1. detsembrist peaks jõustuma käibemaksuseaduse muudatus, millega kaob seadusest sõiduauto omatarbe mõiste. Kui sisendkäibemaksu mahaarvamist piiratakse, siis ei ole tarvidust ka eratarbimist käibemaksuga maksustada. Seega üldreegli järgi sõiduauto omatarbeks kasutamist ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil edaspidi käibemaksuga ei maksustata, selle asemel piiratakse sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust.