Tutvuge meie spetsialistide kirjutatud artiklitega

Tänaseks on Eestis seljatatud kaks viiruslainet, ja nagu eelmisel kevadel, seisame ka praegu silmitsi rahulikuma perioodiga. See toob omakorda esile uued küsimused - kuidas vaikselt naasta n-ö tavatööellu ning žongleerida ettevõtte ja töötajate vajaduste vahel, seejuures edasist töökorraldust arvesse võttes. Teemast kirjutab Grant Thornton Balticu personalijuht Marge Litvinova.

Koroonakriisist tingitud piirangute tõttu on paljud tööandjad väga keerulises olukorras. Kui käive on langenud, tuleb analüüsida, kas keerulisest ajast aitab üle uue töötasu hüvitise taotlemine, töötajate palga ajutine vähendamine, nende korralisele puhkusele saatmine või suisa koondamine.

Kui kõik läheb plaanipäraselt, muutub koroonavaktsiin kõigile soovijatele kättesaadavaks maikuus (vaktsineeri.ee andmeil). Kas see võib aga kaasa tuua olukorra, kus tööandja kohustab töötajat vaktsineerima ja keeldumise korral lõpetab temaga töölepingu?

Veidi enam kui aasta tagasi alanud koroonakriis muutis töösuhetes nii mõndagi. Üks olulisemaid muudatusi on olnud kodukontoris töötamise laialdane levik. Kui töö iseloom vähegi lubas, saadeti töötajad koju tööle ka neis ettevõtetes-asutustes, kus see varem kombeks polnud.

„Töö ja palgaˮ saates räägib töösuhete suurimatest vaidluskohtadest Grant Thornton Balticu juhtiv õigusnõustaja Kristel Tiits. Töötukassa kommunikatsioonijuht Lauri Kool teeb aga ülevaate, milliste sektorid ja maakonnad on koroona tõttu kõige rohkem ja kõige vähem kannatanud.

Tööandjale on pandud kohustus tagada oma töötaja ohutus, kuid kodukontori tingimustes võib seadusest tulenev nõue muutuda absurdseks, tõdeti Äripäeva raadio saates „Kasvukursil“. Stuudios on nõustamisagentuuri Grant Thornton Baltic personaliteenuste valdkonna juht Marge Litvinova ning juhtiv õigusnõustaja Kristel Tiits.

Tuleb välja, et Eesti praeguste seaduste järgi peaks tööandja lisaks paljule muule tagama kodus töötavale inimesele ka näiteks esmaabi andmise. Kuidas olukorras tegelikult toimida, sellest räägivad saates "Kasvukursil" Grant Thornton Balticu juhtivad nõustajad Marge Litvinova ja Kristel Tiits.

Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (edaspidi TTTS) ning töötuskindlustuse seaduse muudatustega luuakse ajutise töötamise ehk teisisõnu tööampsude tegemise võimalus registreeritud töötuse ajal, lisaks suurendatakse töötutoetust ning töötuskindlustushüvitist. Teemast kirjutavad lähemalt Grant Thornton Balticu juhtiv õigusnõustaja Kristel Tiits ja õigusnõustaja Lee Laanemäe.

Valitsus otsustas 21. mail 2020 toetada töötukassa nõukogu ettepanekut pikendada töötasu hüvitist juuni lõpuni, kuid meetme kriteeriume kitsendatakse oluliselt. Siiani on töötukassa meede aidanud säilitada töökohti ja inimeste sissetulekuid, mistõttu meetmega ka jätkatakse. Millised on juunikuise töötasu hüvitise meetme tingimused, mis võrreldes varasemaga on muutunud ning mida peaks tööandja ja töötaja silmas pidama, sellest räägivad artiklis lähemalt Grant Thornton Balticu juhtiv õigusnõustaja Kristel Tiits ja õigusnõustaja Lee Laanemäe.

Riik muudab taas vanemapuhkuse ja -hüvitiste süsteemi ning alates 1. juulist 2020 pikeneb isapuhkus kümnelt kalendripäevalt 30 kalendripäevani. Lisaks hakatakse maksma isale täiendavat vanemahüvitist. Teemast kirjutab lähemalt Grant Thornton Balticu õigusnõustaja Edward Otsa.

23. märtsil 2020 jõustus valitsuse määrus „Tööhõiveprogramm 2017-2020“ , millega sätestati töötasu hüvitis töötajatele. Selleks, et töötajatele hüvitist taotleda, peab tööandja vastama kolmest tingimusest vähemalt kahele. Mis on need tingimused ja kuidas peaks tööandja käituma, kui soovib oma töötajatele hüvitist taotleda? Teema kirjutavad lahti Grant Thornton Balticu juhtiv õigusnõustaja Kristel Tiits ja õigusnõustaja Lee Laanemäe.

Valitsuse poolt koroonakriisi leevendamiseks väljatöötatud abimeetmed tekitavad ettevõtjas pigem segadust, kuid tegelikult on tööjõukulude kokkuhoidmiseks veel mitu võimalust, selgus Äripäeva raadio saatest „Kasvukursil“. Saates rääkisid Grant Thornton Balticu juhtiv nõustaja Kristel Tiits, personalijuht Marge Litvinova ja IT-juht Arko Kurg.

Mitmed tööandjad on seoses Eestis välja kuulutatud eriolukorraga suunanud kas kõik või osa töötajatest tegema kaugtööd. Kaugtöö võimaldamine vähendab kindlasti viirustesse nakatumise ohtu, kuid tõstatab omakorda küsimuse - kes vastutab kaugtöökohas töötaja turvalisuse eest?

Kui lapsevanemal jõuab kätte aeg lapsehoolduspuhkuselt taas tööle naasta, on tal töölepingu seaduse alusel õigus paranenud töötingimustele, sh palgatõusule, kui vahepeal on parandatud teiste töötajate tingimusi ja nende palk on tõusnud. Kas tööle naasev töötaja on teistega võrdsel tasemel? Lugege lähemalt.

Mõne nädala pärast saabuvad jõulud ei tähenda kõigi töötajate jaoks mitmepäevast puhkust, vaid paljud meist töötavad ka pühade ajal. Seetõttu on praegu õige aeg vaadata üle reeglid, mis kehtivad riigipühadel töötamise korral.

Kasvav trend – palgaarvestuse teenusena sisseostmine