Teadlik personaliarvestus – rohkem kui lihtsalt palgaarvestus
PersonaliarvestusTeadlik personaliarvestus aitab vähendada riske, automatiseerida protsesse ja tagada seaduskuulekuse. Rohkem kui palgaarvestus – terviklik juhtimislahendus.
Teadlik personaliarvestus aitab vähendada riske, automatiseerida protsesse ja tagada seaduskuulekuse. Rohkem kui palgaarvestus – terviklik juhtimislahendus.
Kui tööandja pole psühholoogiliselt turvalise töökeskkonna loomisega tegelenud, jõuavad töökiusu kahtlusega kaasused töövaidluskomisjoni. Kui kius tuvastatakse, tuleb tööandjal avada rahakotirauad. Kuula „Kasvukursil” saadet vaimsest tervisest. Külas on Grant Thornton Balticu personalijuht Marge Litvinova, firma juhtiv õigusnõustaja Merli Kesküla ja peaasi.ee esindaja, organisatsioonide partner Marja Leisk. Saadet juhib Lauri Leet.
Aastaid võimaldas äriregister Eesti ettevõtluskeskkonnas toimetada nii, et majandusnäitajate avalikustamine oli justkui vabatahtlik. Eelmisel aastal tehti järsk kannapööre.
Palgaarvestus ja tööõigus teenuse sisseostmine on populaarne Eesti ettevõtjate seas. Selle põhjuseks on nii asjaolu, et töötasu arvestus võtab palju aega ning nõuab ajakohase tarkvara kasutamist, kui ka see, et tuleb kursis olla tihti muutuvate seadustega.
13. veebruaril jõustusid töölepingu seaduse muudatused, mis avavad ukse paindlikumale töökorraldusele ning annavad töötajatele ja tööandjatele uuendusliku võimaluse sõlmida paindliku tööaja kokkuleppeid.
Kui palgaarvestuse protsess on vaid ühe inimese peas, kaasnevad sellega tõsised järjepidevuse, vigade ja kontrolli riskid. Dokumenteeritud ja läbipaistev protsess tagab turvalisuse, efektiivsuse ning vähendab sõltuvust üksikisikust. Artiklis selgitame, miks protsessi kaardistamine ja dokumenteerimine on kriitilise tähtsusega.
Grant Thornton Baltic pakub palgaarvestuse protsessi kaardistust, reeglite seadistust, integratsioonide testimist, palgaarvestuse paralleelteste ja koolitust, et palgaarvestus toimiks rutiinselt ja õigesti. Loomulikult pakume ka täislahendust HR toest kuni palgateatisteni.
Riigikogu on heaks kiitnud mitmed töösuhteid mõjutavad muudatused, millest paljud jõustuvad järgneva aasta jooksul ja muudavad töö tegemist puudutavate kokkulepete sisu. Siin artiklis vaatame üle need uuendused, mis nii tööandjat kui ka töötajat enim mõjutavad.
Igal ettevõttel tuleb aasta esimese kvartali jooksul koostada ja töötajatele teatavaks teha jooksva aasta puhkuste ajakava ehk tavakeeles puhkusegraafik. See pole vaid formaalsus – graafiku eesmärk on tagada töökorralduse sujuvus ja töötajate puhkusevajaduste teadlik, mõlemaid pooli arvestav planeerimine.
Töölepingu erakorralise ülesütlemise puhul on kõige olulisem kirjaliku taasesitamise võimalus. Töötaja olgu sõnastuses täpne ja tööandja kiire reageerima.
Palgaarvestuses ei ole ühtset lahendust, mis sobiks kõigile, sest ettevõtete töötajate motivatsiooni- ja tasupaketid on väga mitmekesised – olgu selleks siis lisapuhkused, lisatasud, erilised tunnitasu maksmise põhimõtted, summaarne tööaja arvestus jne.
Töölepingu seaduses on ette nähtud hüvitised mitmeteks puhkudeks nii töötaja kui ka tööandja kasuks. Riigikohtu praktikas on neid hüvitisi käsitletud kui kahjuhüvitisi, mille puhul peavad pooled tõendama tekkinud kahju.