Tutvuge meie spetsialistide kirjutatud artiklitega

Paljud Eestis äri ajavad välismaalastest ettevõtjad on viimasel ajal saanud ebameeldiva üllatuse osaliseks: nad ei saa äriregistrile esitada oma ettevõtte majandusaasta aruannet, sest on jätnud tähtajaks uuendamata oma digi-ID, kuid uue digi-ID taotlemisel seab Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) neile täiendavaid tingimusi.

1. veebruaril 2023 hakkas kehtima uus äriregistri seadus ning jõustusid olulised muudatused äriseadustikus ja muudes ühingute tegevust reguleerivates seadustes. Muu hulgas puudutavad muudatused ka netovara nõuet, mis on seotud omakorda ühe suurema muudatusega, millega kaotati osaühingu minimaalse osakapitali nõue.

Artiklis vaatab Grant Thornton Balticu õigusnõustamise valdkonna juht Kristel Tiits üle olulisemad 2022. aastal jõustuvad muudatused. Uus regulatsioon toob eelkõige kaasa õigusselguse ja tagab e-äriregistrisse esitatavate andmete usaldusväärsuse. Peamine eesmärk on lihtsustada nii ettevõtja kui ka registripidaja tegevust, sealhulgas tagada kolmandatele isikutele õiguskindlus registriandmetele tuginemisel.

Koroonaviiruse tõttu Eestis kehtestatud liikumispiirangud on loonud olukorra, kus äriühingutel on keeruline läbi viia osanike või aktsionäride koosolekuid põhikirjas sätestatud viisil. Grant Thornton Balticu juhtiv õigsnõustaja Kristel Tiits selgitab, kuidas seda olukorda lahendada.

Mis on äriühingu laenukeeld ja missugused tahajärjed toob selle rikkumine? Olukord, kus äriühing annab või tagab laenu oma osanikule, aktsionärile või juhatuse liikmele, on üsna igapäevane. Samas sätestab äriseadustik laenu andmisele piiranguid, mistõttu toon välja kõige tõenäolisemalt tekkida võivad probleemid ja maksuriskid.

Alates 1. septembrist 2018 on kõigil Eesti äriühingutel kohustus esitada äriregistrile andmed tegeliku kasusaaja kohta.