Möödunud aastal uuenesid rahvusvahelised standardid väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, mis on aluseks ka Eesti raamatupidamise juhenditele. Peagi muutuvad ka siinsed reeglid. Suurim muudatus on seotud tagastatud kaupade kajastamisega.
13. veebruaril jõustusid töölepingu seaduse muudatused, mis avavad ukse paindlikumale töökorraldusele ning annavad töötajatele ja tööandjatele uuendusliku võimaluse sõlmida paindliku tööaja kokkuleppeid.
15.05.2024 jõustus seadusemuudatus, mis annab tööandjatele võimaluse maksta töötajatele vabatahtlikku haigushüvitist senisest soodsamatel tingimustel. Muudatus on seni saanud suhteliselt vähe tähelepanu, kuid selle rakendamine võimaldab tööandjatel oluliselt panustada töötajate heaolusse.
2026. aasta toob Balti riikidesse mitmeid olulisi maksumuudatusi, mis mõjutavad nii ettevõtteid kui ka eraisikuid. Käesolevas ülevaates oleme Grant Thornton Balticu maksuekspertidega koondanud kokku peamised muudatused Eestis, Lätis ja Leedus – alates tulumaksust ja käibemaksust kuni sotsiaal- ja aktsiisimaksudeni.
2025. aasta alguses võttis Rahvusvaheline Raamatupidamisstandardite Nõukogu (IASB) vastu rahvusvahelise finantsaruandluse standardi uuendatud tervikteksti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (IFRS SME). Uuendatud IFRS SME terviktekst tingib ka EFS-i ja RTJ-ide ülevaatuse ja uuendamise.
Anname ülevaate peamistest 2026. aastal jõustuvatest maksumuudatustest ning samuti 2025. aasta jooksul juba vastu võetud ja kehtima hakanud muudatustest.
Riigikogu on heaks kiitnud mitmed töösuhteid mõjutavad muudatused, millest paljud jõustuvad järgneva aasta jooksul ja muudavad töö tegemist puudutavate kokkulepete sisu. Siin artiklis vaatame üle need uuendused, mis nii tööandjat kui ka töötajat enim mõjutavad.
E-arved on igale raamatupidajale kasulik tööriist, et vältida inimlikust eksimisest tekkivaid vigu, mis kulutavad aega ja raha. E-arveldamise juhile või kliendile n-ö mahamüümiseks on ka hulk muid ärilisi eeliseid.
Alates 1. juulist 2025 on käibemaksu standardmäär 24%.
Leedu kavandab 2026. aastaks ulatuslikku maksureformi, mille eesmärk on tugevdada riigikaitse rahastamist ja toetada majanduse arengut. Grant Thornton Baltic Leedu maksuspetsialist Vykintas Valiulis on teema kohta koostanud põhjaliku ülevaate.
Infoturbe valdkond tundub viimasel ajal kui labürint täis lühendeid: NIS2, DORA, ISO 27001, E-ITS, SOC 2. Seega annan lühidalt nõu, kuidas infoturbe regulatsioonides, standardites, auditites ja sertifikaatides orienteeruda.
Eestis on jõustunud või jõustuvad peagi uued õigusaktid, mis panevad erinevatele sektoritele hulga infoturbega seotud kohustusi. Ettevõtjad on hädas arusaamisega, millisest nurgast pihta hakata ja kuhu suunas joosta. Või kas üldse joosta.
Eesti infoturbestandard (E-ITS) on eestikeelne ja Eesti õigusruumile vastav infoturbe käsitlemise alus, mis on loodud avalike ülesannete täitmiseks kasutatavate äriprotsesside ja infosüsteemide kaitse tagamiseks.
Vilepuhuja teavituskanali loomine on kõikidele enam kui 50 töötajaga ettevõtetele kohustuslik olnud juba paar kuud, sest selleks kohustab tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seadus.
Euroopa Komisjon avaldas 26. veebruaril olulisi ettepanekuid Euroopa Liidu kestlikkuse eeskirjade leevendamiseks. Omnibusi nimeline ettepanekute pakett hõlmab ettevõtete kestliku aruandluse direktiivi (CSRD), ettevõtete kestliku hoolsuskohustuse direktiivi (CSDDD) ja taksonoomiamääruseid.
2025. aasta 17. jaanuaril jõustunud digitaalse tegevuskerksuse määruse (Digital Operational Resilience Act, DORA) eesmärk on ennetada küberohte ja vähendada intsidentide mõju ettevõtetele ning kogu Euroopa finantsturule.