Möödunud aastal uuenesid rahvusvahelised standardid väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, mis on aluseks ka Eesti raamatupidamise juhenditele. Peagi muutuvad ka siinsed reeglid. Suurim muudatus on seotud tagastatud kaupade kajastamisega.
Ehkki Eesti nopib rahvusvahelistest standarditest välja vaid hädavajaliku, et vältida liigset bürokraatiat, tuleb ka meie finantsaruandluses uuest aastast muudatusi.
Eesootavatele muudatustele heitsid saates „Kasvukursil“ pilgu Raamatupidamise Toimkonna liikmed Riina Alt ja Ago Vilu ning Grant Thornton Balticu audiitorteenuste valdkonna juhtivpartner Mart Nõmper.
Eestis jõuab suurim mõju e-kauplejateni
„Üks Eesti juhenditesse jõudev sisuline muudatus puudutab ettevõtteid, mis müüvad tagastatavaid kaupu,“ rääkis Riina Alt, kes töötab EY finantsarvestuse nõustamise valdkonna juhina Baltikumis.
Tagastusõigusega kaupa müües tuleb edaspidi hinnata, kui palju kaupadest eelduslikult tagastatakse – see osa müügitulust tuleb jätta kajastamata ja võtta bilansis arvele kohustis need kaubad tagasi osta, kui klient nii otsustab.
Samuti ei tule edaspidi kajastada eeldatavalt tagastatavate kaupadega seotud kaubakulu. Selle asemel tuleb võtta bilansis arvele eeldatavalt tagastatavad varud. Varude koosseisu tekib uus alamliik, mille kohta peab teatud summasid avalikustama ka aruandes.
Toimkond tõi sisse täpsustuse, mis tuletab meelde, et raamatupidamine käib põhimõtte „sisu on tähtsam kui vorm” järgi.
„Muutsime ühte müügitulu kajastamise näidet ja täpsustasime, et kui kliendile valmistatakse kaupa tema spetsifikatsioonide järgi, müüjal alternatiivne kasutusvõimalus puudub ja lepingu järgi on ostja kohustatud tasuma juba tehtud töö eest, siis ei ole tegemist kauba müügiga. Siis osutatakse tootmise teenust ja selline tulu peaks olema kajastatud tootmisperioodi jooksul vastavalt valmidusastme meetoditele. Ei saa jääda ootama, kuni kaup on valmis ja laost läinud,” rääkis Alt.
Tema sõnul muutub mõne ettevõtte jaoks tulu kajastamine veidi varasemaks. „See oleks pidanud juba praegu nii toimima. Alati tuleks mõelda, mis on tehingu majanduslik sisu,” põhjendas ta.
Ka ei ole enam vaja hinnata, kas ja mis mahus võiks müügilepingu sõlmimisega otseselt seotud kulusid kapitaliseerida, bilansis üles võtta ja hiljem kasumiaruandes kajastada. Need kulud kajastatakse kasumiaruandes kulude tekkimise hetkel. See peaks Alti hinnangul raamatupidajate tööd lihtsustama.
Sihi seab ekspertkomisjon
Raamatupidamise Toimkond on seitsmeliikmeline ekspertkomisjon, mis suunab Eestis finantsaruandluse alast tegevust.
Toimkond koostab ja täpsustab raamatupidamise juhendeid, mis moodustavad Eesti finantsaruandluse standardi.
Möödunud aasta lõpust alustas tööd uus ekspertkomisjoni koosseis. Esimeheks valiti Ago Vilu ja aseesimeheks Riina Alt.
Lihtsustused äriühendustele
Alt ütles, et edaspidi lähevad osaluse omandamisega seotud kulud otse kasumiaruandesse – neid ei arvata omandatud osaluse soetusmaksumuse hulka. Vahel lepitakse osaluse omandamisega seoses kokku ka nn tingimuslikud tasud, mis sõltuvad omandatud ettevõtte tulemustest teatud perioodi jooksul pärast omandamist ja mida makstakse siis, kui tulemused on selgunud.
„Omandamise kuupäeval tuleb sellise tasu õiglane väärtus arvestada omandatud osaluse soetumaksumuse hulka, eeldusel, et seda on võimalik leida mõistliku kulu ja pingutusega,“ selgitas Alt.
Kui tingimusliku tasu õiglast väärtust tuleb hiljem korrigeerida, kajastatakse seda edaspidi kasumiaruandes. Omandatud osaluse soetusmaksumust ei muudeta, nagu on tehtud seni.
Avalikustamisnõuded tasub üle lugeda
Avalikustatava informatsiooni asjus toimus Alti sõnul samuti mõningaid muudatusi. Üks osa puudutab juba mainitud eeldatavalt tagastatavaid varusid ja nende summa kajastamist.
Samas jäi avalikustamise nõudeid ka vähemaks, ühtlasi ei pea enam välja tooma, mis oleks maksimaalne tekkiv tulumaksukohustus, kui kogu jaotamata kasum läheks dividendidena välja maksmiseks.
Toimkond ootab tagasisidet
Raamatupidamise Toimkonna juhendite (RTJ) uuendustele saab veebruari lõpuni jätta tagasisidet meiliaadressil easb@fin.ee.
Muudatused rahvusvahelistes standardites
Uus versioon rahvusvahelise finantsaruandluse standardist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (IFRS SME) võeti vastu 2025. aastal ja see rakendub alates 2027. aastast. IFRS SME omakorda tugineb suurele finantsaruandluse standardile (IFRS). Kahte juhendit kooskõlastati viimati ligi kümme aastat tagasi.
Kõige olulisem IFRS SME muudatus puudutab tulu kajastamist. Sisse toodi viieastmeline tulu kajastamise mudel, mida nõuab ka täismahus IFRS. See võib mõningates olukordades muuta seda, mis hetkel tohib raamatupidamises tulu kajastada.
Eesti juhenditesse aga jättis toimkond selle üle võtmata, kuna hoolimata kardinaalselt muutunud tulu kajastamise mudelist mõjutab see toimkonna hinnangul praktikas väga väheseid Eesti ettevõtteid ning lisaks raamatupidajate tööle keerukust, muutmata oluliselt lõpptulemust. „Me ei taha parandada seda, mis töötab ja teha muudatusi ainult muudatuste endi pärast,” selgitas Ago Vilu, kes on pikaajaline PwC juhtivpartner.
Täismahus IFRS-is hakkavad uuest aastast kehtima muutused aruannete esitusviisis, et aruandeid oleks parem võrrelda. See puudutab kõiki ettevõtteid hoolimata nende tegevusvaldkonnast.
„Lühidalt öeldes muutub see, mismoodi esitatakse infot kasumiaruandes. Kasumiaruanne muutub natuke rahavoogude aruande sarnaseks. Tulusid-kulusid peab esitama mitmes kategoorias. Tekib äritegevuse osa, investeerimistegevus, finantseerimistegevus ning kõige all on tulumaks ja lõpetatud tegevusvaldkonnad,” rääkis Riina Alt.
Ettevõtted peavad Alti sõnul hakkama kaardistama, millised tulud ja kulud millisesse sektsiooni kuuluvad. „Kelle põhitegevus on näiteks investeerimine või finantseerimine, neil on seal natuke analüüsimist,” tõi ta näite.
Eestis peavad täismahus IFRS-i järgima kõik börsiettevõtted, krediidiasutused, pangad ja kindlustusandjad. Ülejäänud võivad seda teha vabatahtlikult. Näiteks järgivad täismahus IFRS-i tavaliselt suured kontsernid, kes plaanivad välisturgudele laieneda või kaasata suuri välisinvesteeringuid ja laene.
Lihtsus, lihtsus, lihtsus
Raamatupidamise Toimkond tahab Eesti raamatupidamise juhendid hoida võimalikult lihtsana ja keskenduda nendele valdkondadele, mis on meile olulised. Seetõttu ei võta Eesti rahvusvahelistest juhenditest pimesi kõike üle.
Turg ootab veel ühte muudatust
Üks rahvusvaheline muudatus on suunatud spetsiaalselt suurte kontsernide tütarfirmade töö lihtsustamiseks. Nimelt saavad tütarettevõtted, mille väärtpaberid ei ole avalikult kaubeldavad ja mille emafirma koostab konsolideeritud aruannet täismahus IFRS-i järgi, kasutada emaettevõttega samu arvestuspõhimõtteid, aga avalikustamisnõuded on neile oluliselt lahjemad kui tavapärases IFRS-aruandes.
Selle eesmärk on vähendada topeltraamatupidamist ja halduskoormust. Praegu peavad paljud tütarfirmad tegema ühe aruande kohalike juhendite järgi ja teise, täiesti erinevate reeglitega aruande emaettevõttele, et sellel oleks võimalik tütarettevõtet konsolideerida.
Audiitorid teevad aina enam märkusi
„Audiitorite aruanded sisaldavad aina enam märkusi. Tüüpiline märkus ongi, et mingisuguses osas ei ole Raamatupidamise Toimkonna juhendit järgitud,“ rääkis Grant Thornton Balticu audiitorteenuste valdkonna juhtivpartner Mart Nõmper.
See võib Nõmperi hinnangul olla seotud ka audiitorite töö kvaliteedi tõusuga. Kui varem võis mõni asi kiirustades kahe silma vahele jääda, siis nüüd nopitakse vead üles ja märkusi tulebki enam.
Audiitori märkused on oma sisult ettepanekud. „Audiitor on sõltumatu. Naljatledes võib öelda, et meist ei sõltu mitte midagi. Küll aga võib aruande lugeja otsustada audiitori arvamuses toodud infoga midagi peale hakata,” sõnas ta.
Lisaks tõi Nõmper välja, et audiitori märkus ei ole alati midagi negatiivset. Vahel võib näiteks juhtkonna hinnangut vara väärtusele olla raske selgelt mõõta ja kontrollida. Sellisel juhul ei ole audiitor võimeline seisukohta andma. „See pigem näitab töö ulatuse piiratust, mitte ilmselget viga kliendi aruandes.”
Mart Nõmperi sõnul on paljudes riikides praktika tuua audiitori arvamus aastaaruandes kõige ette. „Kui kohe algul on öeldud, et kõik on õigesti, võib aastaaruannet lugeda vähe lihtsamalt. Kui aga on kirjas, et mingi koht on vigane, siis oleks seda hea teada kohe algul, mitte siis, kui kõik on juba loetud,” rääkis Nõmper.
Saates „Kasvukursil” räägitakse lisaks Raamatupidamise Toimkonna standardite muudatustele ka aruandluse kvaliteedist, Raamatupidamise Toimkonna tööst ja audiitorite nappusest. Saadet juhib Mai Kroonmäe.
Kuulake saadet
Kuulake „Kasvukursil“ kõiki saateid järgi meie teemalehel
Võtke meiega ühendust
Fotol vasakult Mai Kroonmäe, Ago Vilu, Riina Alt ja Mart Nõmper.
Foto: Äripäev
