Paljud juhid peavad tegevusaruannet kohustuslikuks lisaks, kuid tegelikult on see vähemalt sama oluline kui bilanss või kasumiaruanne. Just tegevusaruande põhjal saab pank, partner, investor või muu huvitatud osapool esmase mulje ettevõtte juhtimisest, hetkeseisust ja tulevikust.
Ettevõtte tegevuse jätkuvuse eeldus tähendab, et ettevõte suudab oma tavapärast äritegevust jätkata ja täita kohustusi ettenähtud tähtaegadel. Praktikas ei ole see ainult raamatupidamise aruandes sisalduv lisa, vaid juhtkonna igapäevane riskijuhtimise küsimus: kas ettevõttel on realistlik plaan, piisav rahavoog ning ligipääs rahastusele ka siis, kui majanduskeskkond halveneb.
Möödunud aastal uuenesid rahvusvahelised standardid väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, mis on aluseks ka Eesti raamatupidamise juhenditele. Peagi muutuvad ka siinsed reeglid. Suurim muudatus on seotud tagastatud kaupade kajastamisega.
Grant Thornton Baltic Eesti kodulehel on nüüd kõigile kättesaadavad uued unikaalsed tehisintellektil põhinevad abilised, mis aitavad raamatupidajaid, finantsjuhte, audiitoreid ja teisi huvilisi paremini toimetada raamatupidamise valdkonnas.
Millal ja kuidas hinnata kinnisvarainvesteeringu õiglast väärtust? Artiklis anname ülevaate RTJ 6 nõuetest, selgitame õiglase väärtuse ja soetusmaksumuse meetodi erinevusi ning toome välja peamised vead, mida ettevõtted hindamisel teevad. Praktilised küsimused aitavad juhtidel tagada turupõhise ja usaldusväärse väärtushinnangu.
Alteryxi programmi kasutuselevõtt ei olnud vajalik lihtsalt uuenduslikkuse pärast, vaid väga konkreetsete vajaduste tõttu: tõsta efektiivsust, vähendada käsitööd ning muuta korduvad protseduurid läbipaistvamaks ja veatumaks.
Selgelt dokumenteeritud pakendiarvestus aitab leida ettevõttes tasakaalu, kus kohustused on täidetud nõuetele vastavalt, arvestus on kontrollitav ning halduskulu püsib efektiivsel tasemel.
2025. aasta alguses võttis Rahvusvaheline Raamatupidamisstandardite Nõukogu (IASB) vastu rahvusvahelise finantsaruandluse standardi uuendatud tervikteksti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (IFRS SME). Uuendatud IFRS SME terviktekst tingib ka EFS-i ja RTJ-ide ülevaatuse ja uuendamise.
Ettevõtte raha kaitsmine ei ole ainult raamatupidamise või IT ülesanne – see on otseselt juhatuse vastutus.
Raamatupidamise Toimkonna juhendite kohaselt peab raamatupidamiskohustuslane tagama, et majandusaasta aruandes esitatav teave on õiglane ja usaldusväärne. Selle hulka kuuluvad ka pankade poolt kontojääkide, laenude, tagatiste ja muude finantsvarade ning -kohustuste kohta antud kinnitused.
Aasta lõpp on aeg, mil iga ettevõtte juhtkond peab veenduma, et ettevõtte omakapital vastab äriseadustikus kehtestatud netovara miinimumnõuetele (osaühingu puhul äriseadustiku § 176 ja aktsiaseltsi puhul § 301).
Majandusaasta lõpetamisel võib selguda, et ühingu omakapital (netovara) ei vasta seaduses sätestatud nõuetele ja omakapitali suurust tuleb asuda seadusega kooskõlla viima. Nende teemadega pöördutakse sageli audiitorite ja advokaatide poole, kuid nende vaatenurgad on kohati erinevad. Põhjuseks on asjaolu, et raamatupidamisaruandeid koostatakse lähtuvalt tehingu majanduslikust sisust, mitte juriidilisest vormist.
Aasta lõpp tähendab ettevõtetele finantsaruannete ettevalmistamist, kuid paljud unustavad kontrollida ühe olulise asjaolu: kas bilansipäeval on sinu pikaajaliste laenude eritingimused ehk kovenandid vastavuses pangaga lepingus kokkulepitud näitajatega?
Ettevõtete krediidilepingutes on krediidiandjaga üldjuhul kokku lepitud kliendispetsiifilised tingimused ehk eritingimused (covenants). Nüüd, detsembris, on viimane aeg vaadata, kas ettevõte ikka täidab lepingus toodud eritingimusi, eriti arvestades, et ettevõtete finantstulemusi on mõjutanud praegune ülikiire majanduskasv, hinnatõus ja tootmissisendite tarneraskused.
Ühingu majandusaasta peaks peegeldama ühingu äritegevuse tsüklit ja aasta lõpetamise toiminguid võiks teha ajal, mil tegevusmaht on kõige väiksem.
Öeldakse, et ainus püsiv asi on muutus. Grant Thornton Balticu meeskond teab seda hästi – raamatupidajate, audiitorite ja nõustajate töö muutub pidevalt nii tehnoloogia arengu kui ka aina karmistuvate seadusenõuete tõttu. Kuidas aga juhtida muutusi nii, et need tõesti vilja kannaksid?