Äripäeva raadio | Kasvukursil

Teatud ohumärgid aitavad petturi ära tunda

Autor:
Diana Varik,
Elari Tammenurm,
Gregor Alaküla
Grant Thornton Baltic saade Kasvukursil Äripäeva raadios
Contents

Praegu on pettuste kuldaeg, kuid pahalase tekitatud kahju on võimalik ennetada, kontrollides regulaarselt oma äripartnereid ning kliente ja jälgides konkreetseid punaseid lipukesi, tõdeti Äripäeva raadio saates “Kasvukursil”.

„Praegu on aeg, kus äriotsused tehakse vanade aruannete pealt,“ nentis Grant Thornton Balticu partner ja audiitorteenuste valdkonna juht Mart Nõmper. Ta viitas sellele, et majandusaasta aruannete esitamise tähtaeg on juunikuu viimane päev ning seetõttu peab praegu ettevõtte tausta kontrollides leppima tihti veel 2021. aasta ehk üsna vana aruandega. „Nii on praegu pettuste kuldaeg.“

Siiski aitab pettuse ohvriks langemist vältida regulaarne kontroll oma partnerite suhtes. „Ärisuhte loomise faasis ollakse reeglina valvsad, kuid elu näitab, et suurimad krediidikahjud saadakse pikaajalistelt klientidelt, sest aja möödudes hoolsus nende kontrollimise suhtes langeb,“ selgitas Nõmper.

Creditinfo Eesti tegevjuht Elari Tammenurm lisas, et pideva kontrollivajaduse tingib muutuv maailm. „Ettevõte, kellega kaks aastat tagasi koostööd alustati, võis olla algselt finantsiliselt tugev, kuid ka neil võib koostööpartnereid ära kukkuda, tekkida probleeme arvete maksmisel.“

Tammenurm lisab, et kui regulaarse kontrolli käigus ilmnevad punased lipud, tuleb neile tähelepanu pöörata hoolimata sellest, kas senine suhe kliendiga on olnud filigraanselt korras või mitte. „Tean näidet, kus kahtlase taustaga partner rentis ühelt firmalt viis korda autot ja tagastas selle alati korrektselt, kuid kuuendal korral auto varastati ja veeti üle piiri,“ tõi ta näite.

Kindlad ohumärgid

Punaseid lippe, mis peaksid partneri suhtes ettevaatlikuks tegema, on mitmeid ning ekspertide sõnul tuleb neid vaadata koos – niiöelda ühtse kompotina. „Sul võib olla hästi tore, aktiivne ja maksevõimekas klient, aga kui juhatuse liige ei saa kunagi koosolekul osaleda, on kolleegide sõnul pidevalt lähetuses ja seejuures isegi Teamsi vahendusel talle ikka ja jälle ei sobi, siis… on juhtunud, et ta istub näiteks kinni,“ nimetas Grant Thornton Balticu tugiüksuse juht Diana Varik ühe ohumärgi.

Teise ohumärgina nimetab Varik seda, kui klient ei taha jagada infot oma struktuuri ja/või tegelike kasusaajate kohta. Samuti on ohumärk see, kui juhatuse liikmed vahetuvad liiga tihti.

„Näiteks pärast Ukraina sõja algust hakkasid osad firmad inimesi juhatustes välja vahetama, et neile sanktsioonid ei rakenduks. Turul on ka neid, kes pakuvad välismaalastele ettevõtte asutamise teenust. Ettevõtte asutamine ja edasi müümine on täiesti legaalne teenus, kuid see, kellele müüakse, ei pruugi üldse olla sama puhas kui müüja,“ selgitas ta. Tammenurm lisab ohumärkide loetellu veel maksehäired ja maksuvõlad. „Lisaks tasub jälgida, milline kuvand on partneril meedias, kas tema suhtes on rakendunud mingisuguseid kohtuotsuseid ja kas majandusaasta aruandeid esitatakse regulaarselt,“ rääkis ta.

Veel on Variku sõnul oluline küsida oma partneri sularahas või krüptovaluutades tehtud tehingute kohta. „Eks Rahapesu Andmebüroo ja pangad hoiavad ka sellel silma peal ja küsivad arvete liikumise kohta,“ märkis ekspert. Nõmperi sõnul lisab igale ettevõttele usaldusväärsust see, kui firma aruanded on auditeeritud. „Ma ei taha öelda, et mitteauditeeritud andmed on alati vigased, seal on lihtsalt risk suurem. Tasub meeles pidada, et auditit võib igaüks ka vabatahtlikult tellida, et tehingupartnerite seas usaldusväärne olla.“

Nõudlikkus kasvab

Eksperdid rõhutavad justkui ühest suust, et mida aeg edasi, seda nõudlikumaks muututakse oma äripartnerite suhtes. „See puudutab eriti omandisuhteid. Kui varasemalt tundus kõik siis, kui oma raha kätte said, okei, ning raha päritolu ja taust kedagi väga palju ei huvitanud, siis pärast eelmise aasta veebruari võib olla mainekahju tegelike kasusaajate mittejälgimisest märkimisväärne,“ viitas Tammenurm rahapesuriskidele, aga ka ohule teha koostööd sanktsioneeritud partneritega.

Lisaks sanktsioonidele pööratakse üha rohkem tähelepanu ka sellele, kas äripartneri järgib ESG põhimõtteid. „Paljud ettevõtted kirjutavad oma ESG poliitikasse sisse, milliste isikutega ei peaks koostööd tegema ja määratlevad ära, kes ei sobi nende väärtushinnangutega,“ selgitas Nõmper. „Tehing võib legaalne välja näha, aga ei pruugi sobida väärtushinnangutega.“

Järgi endale seatud reegleid

Nõmper lisas, et kui kord reeglid, millele klient peab vastama, on juba seatud, tuleb neid ka järgida ning mitte eranditele järgi anda. „Audiitorina saan öelda, et need, kes on saanud vähem krediidikahjumeid, on süsteemsed ning hoiavad kehtestatud ettevaatusabinõudest kinni,“ märkis Nõmper. Ekspert lisas, et kui asjad hakkavad hapuks minema, tuleb kiiresti reageerida. „See, kes jääb viimasena laua taha, maksab kogu peo arve kinni,“ hoiatas ta. „Kes saab esimesena minema, selle kahjud on väiksemad.“

Grant Thornton Balticu seisukohast märkisid eksperdid, et mõne punase lipukese ilmnemine ei välista veel alati tingimata klienti, küll aga tähendab kõrgem risk kõrgemat hinda. „Võtame kõiki ohumärke hinnastamisel arvesse. Mida hoolsamad peame me olema ja mida rohkem sellele ressurssi kulutama, seda kõrgem on hind,“ kinnitas Nõmper.

Kokkuvõtlikult soovitab Tammenurm aga oma äripartneri riski hindamisel appi võtta sellele spetsialiseerunud eksperdid ja portaalid. Neis on tema sõnul kõik punased lipukesed kompaktselt ühte kohta kokku toodud ning nende pealt ka riskiskoorid välja kujundatud. „Selle asemel, et võtta pikk nimekiri andmestikest ette ja hakata mõjusid hindama, saab kasutada turul olevaid skoorilahendusi, kus kõik näitajad on agregeeritud ühte numbrisse,“ selgitas ta. „Jah, Google on tasuta, aga aeg maksab ka midagi,“ lõpetas ta.

Foto: Kerli Nõmm.

Kuulake saadet:

Kuulake „Kasvukursil“ kõiki saateid järgi meie teemalehel

Võtke meiega ühendust