Tutvuge meie spetsialistide kirjutatud artiklitega

Öötöö on töö ajavahemikul kella 22.00-st kuni 6.00-ni. ¬Öötöö eest maksab tööandja töötajale üldjuhul 1,25-kordset töötasu. Oluline on juhtida tähelepanu sellele, et seadus võimaldab töötajaga töölepingus kokku leppida, et kokkulepitud töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest. Autor: Kristel Tiits, Grant Thornton Balticu juhtiv õigusnõustaja

Puhkuste ajakava peaks olema kinnitatud märtsi lõpuks – kui seda ei tehta, on töötajal õigus esitada 14 päeva enne puhkusele minekut puhkuseavaldus ja tööandja peab selle rahuldama. Autor: Kristel Tiits, Grant Thornton Balticu juhtiv õigusnõustaja

Saates "Kasvukursil" kõnelesime seekord kui teadlikud on keskmine ettevõtja ja töötaja ning millised ebakõlad võivad tekkida omavahelistes suhetes – näiteks kas tööandja suvepäevad lähevad tööaja hulka või mitte? Mis soovitusi jagada ettevõttele, kelle töötajate seas on hulgaliselt tudengeid ning seega tulemas õppepuhkuste laine? Külas on Grant Thornton Balticu juhtiv õigusnõustaja Kristel Tiits ning kliendikogemuse juht Terje Liiv. Saatejuht on Priit Pokk.

Maksu- ja tolliametile esitatav deklaratsioon INF 14 koosneb mitmest osast ning nende esitamisele kehtivad erinevad tähtajad, millest esimene saabub juba 1. veebruaril 2019.

1. jaanuarist 2019 jõustunud muudatused töötervishoiu ja tööohutuse seaduses toovad kaasa tööandja halduskoormuse vähenemise. Muudetakse tervisekontrolli korraldamise tähtaega, paindlikumaks muutub töötajate juhendamine ja lihtsustub juhendamise registreerimise kord.

2019. aasta tõi kaasa mõned muudatused töötamise registri täitmisel. Lisaks senistele andmetele tuleb töötamise registris üldjuhul märkida ka tööaja määr, ametinimetus ning töökoha aadress.

1. jaanuaril 2019 jõustusid äriseadustiku muudatused, mille eesmärk on lahendada paar praktikas teravalt tõusetunud probleemi.

Euroopa Liidus on vastu võetud uued käibemaksureeglid, mis lihtsustavad ja hõlbustavad e-kaubandust. Täies mahus jõustuvad reeglid 1. jaanuaril 2021, kuid elektroonilisi teenuseid pakkuvad äriühingud saavad lihtsustatud reeglitest kasu lõigata juba 1. jaanuarist 2019.

Seni oli tegeliku kasusaaja tuvastamise kohustus krediidi- ja finantseerimisasutustel, notaritel jm kohustatud isikutel ärisuhte loomisel või tehingute tegemisel, kuid pärast seadusemuudatust on kohustatud isikute hulk märkimisväärselt laiem.

Järgmisest aastast peaksid jõustuma maksukorralduse seaduse muudatused. Üks neist näeb ette töötamise registrisse täiendavate andmete lisamise, see aga suurendab raamatupidajate töökoormust.

Alates 1. septembrist 2018 on kõigil Eesti äriühingutel kohustus esitada äriregistrile andmed tegeliku kasusaaja kohta.

Tänavu 1. jaanuarist kehtima hakanud Raamatupidamise Toimkonna juhendid asendavad senise Eesti hea raamatupidamistava Eesti finantsaruandluse standardiga.

2018. aasta septembris jõustub rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (edaspidi rahapesu seadus) muudatus, mille kohaselt on äriühingutel kohustus avalikustada andmed tegeliku kasusaaja kohta.

Alates 15. jaanuarist 2018 kehtib nn kaugjuhitavate Eesti äriühingute suhtes kontaktisiku määramise kohustus.

KÜ loomise eesmärk on anda inimestele suurem kontroll nende kohta käivate andmete üle. Selleks, et ettevõte või asutus oleks võimeline inimese päringule vastama, peab tal olema ülevaade, millised andmetöötluse protsessid ettevõttes olemas on.

Uus isikuandmete kaitse üldmäärus (IKÜ) jõustus tänavu mai lõpus. Ühelt poolt andis see tavakodanikule ehk üldmääruse mõistes andmesubjektile suuremad õigused enda kohta käiva teabe haldamiseks. Kuid teisalt muutis IKÜ oma mõjualasse jäävate ettevõtete isikuandmete töötlemise tavasid.