Vanemapuhkuselt tööle naastes võib töötajat oodata muutunud töökorraldus ja palgaerinevus kolleegidega. Seaduse järgi nii teha ei tohi.
Tööinspektsioon ja õiguseksperdid puutuvad kokku olukordadega, kus lapsehoolduspuhkuselt naasev töötaja avastab eest muutunud töökorralduse ja kolleegide suurenenud töötasu. Tööandjad pakuvad naasjale mõnikord kehvemaid tingimusi või teist ametikohta.
Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist Vladimir Logatšev selgitab, et kui kogu meeskonna töötasu on vahepeal suurenenud, peab tööandja tõstma ka puhkuselt naasva töötaja palka. „Üksnes töötaja vanemapuhkusel viibimine ei ole õiguspärane põhjus tema halvemaks kohtlemiseks,“ rõhutab Logatšev.
Kui kolleegi palk tõusis isiklike töötulemuste tõttu, ei pea naasja palk samas mahus suurenema. Tööandja kohustus on palgaerinevusi objektiivselt põhjendada.
Grant Thornton Baltic OÜ õigusnõustamise valdkonna juht Kristel Tiits toob välja seaduse nõude: „Lapsehoolduspuhkuselt tööle naasnud töötajale peab rakendama teiste töötajatega võrdseid tingimusi, sealhulgas paranenud töötingimusi, millele tal oleks tekkinud õigus, kui ta ei oleks olnud lapsehoolduspuhkusel.“
Tiits toob välja, et kui lapsehoolduspuhkusel viibimise ajal on toimunud ettevõttes üldine palgatõus, mis ei sõltunud töötajate konkreetsest tööpanusest, peab tööandja ka puhkuselt naasva töötaja palka samaväärselt ja samadel alustel tõstma. Ta lisab, et vastasel juhul on tegemist diskrimineerimisega lapsevanemaks olemise ja perekondlike kohustuste täitmise tõttu ning see on keelatud.
„Kõige lihtsam viis üldise ja individuaalse palgatõusu seletamiseks on küsida: kas see töötaja oleks selle palgatõusu saanud ka siis, kui ta oleks sel ajal tööl olnud, ilma et ta pidanuks tegema täiendavat sooritust? Kui vastus on jaatav, on suure tõenäosusega tegemist üldise palgatõusuga,“ märgib Tiits.
Ta soovitab tööandjatel palgaotsused kohe alguses dokumenteerida, et hilisemaid vaidlusi vältida.
Varasema töökoha kadumine ja uus katseaeg
Logatšev ütleb, et hästi sisse töötanud asendaja ei anna õigust naasjale teist ametikohta pakkuda või teda lahkumisavaldust kirjutama survestada. „Üks levinud eksiarvamus on, et kui vanemapuhkuse ajal on tööandja leidnud töötajale asendaja ja soovib temaga jätkata, võib naasvale töötajale pakkuda kehvemaid tingimusi või teist ametikohta. Nii see ei ole,“ selgitab Logatšev.
Ta lisab, et tööandja ei saa ühepoolselt vähendada töötasu, muuta ametikohta või töökoormust põhjendusega, et asendaja on end hästi sisse töötanud. Samuti manitseb ta tööandjaid lahkuma survestamise osas. „Töötajat ei saa sundida omal soovil lahkuma,“ ütleb Logatšev.
Tiits toob näite 2024. aasta algusest, mil töövaidluskomisjon tuvastas diskrimineerimise olukorras, kus töötaja varasemad ülesanded olid jagatud uuele juhile ning naasjale pakuti kitsamat tööd. Sellised kaasused näitavad, et tööandja ei tohi töötaja eemalviibimist kasutada tema positsiooni kaotamiseks. Töövaidluskomisjoni menetluses oli 2025. aastal 55 diskrimineerimise kaasust ja 597 vaidlust lõppes konfidentsiaalse kompromissiga.
Väikelapse vanemad tunnevad end tööle naastes tihti ebakindlalt. Soov sujuvaks sisseelamiseks ja hirm töösuhete rikkumise ees panevad töötajaid oma õiguste nõudmisest loobuma. Tiits nendib, et juristide lauale jõuavad reeglina juba käimasolevad vaidlused, mistõttu on töötajate teadlikkust keeruline täpselt hinnata. Samas viitab töövaidluste kasv sellele, et inimesed on oma õigustest varasemast teadlikumad ja julgevad vaidluse korral vastava organi poole pöörduda.
Uue katseaja määramine pikalt puhkuselt naasvale töötajale on ebaseaduslik. Katseaeg on seotud eranditult tööle asumisega. Kui töötaja jäi puhkusele algse katseaja kestel, jätkub tööle naastes varasema katseaja järelejäänud osa.
Lisaks peab tööandja arvestama, et pikk eemalolek nõuab tööalaste teadmiste värskendamist ja vajadusel täiendõpet. Tiits rõhutab, et tööandja ei tohi oodata kohest täielikku valmisolekut muutunud keskkonnas. Puudulik kohanemine ei tohi olla põhjus töölepingu kiireks lõpetamiseks. Tööandja peab tõestama, et töötajale anti mõistlik võimalus oskusi taastada.
Artikli algallikas: Delfi Ärileht
