Ärimudel

Kas kliendid kolivad kogu täiega veebi?

Mati Nõmmiste Mati Nõmmiste

Äris tõstab järjest enam pead nn sharing economy ehk ärimudel, kus ettevõtted ja eraisikud jagavad veebis ligipääsu kaupadele ja teenustele – näidetena saab siinkohal mainida näiteks Uberit ja Airbnb-d. Sharing economy kasvab muljetavaldava kiirusega ning see tähendab, et äri liigub B2B sektorist ka B2C-sse.

Selleks, et ettevõtted suudaksid endiselt B2B äris edukad olla, tasub mõelda, miks peaks klient eelistama teie traditsioonilist äri/teenust/kaupa, kui tal on samal ajal paari hiirekliki kaugusel lai valik veebist kättesaadavaid alternatiivseid teenuseid või kaupu?  Näiteks USA-s tegutsev LiquidSpace on spetsialiseerunud kontoripindade rendiärile, kuid seda ebatraditsioonilises mõttes. Nimelt rendib LiquidSpace oma veebilahenduse abil välja ettevõtete kontori- ja konverentsiruume, kel on mõneks ajaks pakkuda vaba pinda. Näiteks kui teate, et teie ettevõttes on järgmisel nädalal kolm töötajat puhkusel, saate nende kabinetid või töölauad LiquidSpace’i vahendusel välja rentida. Kui aga kasutate oma suurt koosolekuruumi vaid korra nädalas, saate sellegi ülejäänud nädalapäevadeks välja rentida. Rendipindade pakkujad ja rentnikud viiakse kokku LiquidSpace’i veebilehel, sealsamas toimub ka lepingute sõlmimine ning asjaajamise ja rendimaksete kogumisega tegeleb LiquidSpace’i meeskond.

Advokaadid veebis

Ka teised teenustesektoris tegutsevad ettevõtted on ära tabanud, et veebis teenuste pakkumine ja nende võimalikult suurel määral automatiseerimine (st üks teenus kõigile, mitte rätsepatöö) on hea võimalus klientide ligimeelitamiseks. Näiteks üks USA advokaadibüroo lõi shakelaw.com nimelise veebilehe, kust leiab standardsed lepinguvormid (ostu-müügileping, laenuleping, rendileping, töövõtuleping), mis on koostatud eraisikute ja väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete vajadusi silmas pidades. Huvilisel jääb täita vaid lüngad oma andmetega ja lepingu saab partnerile äppi abil kohe ka allkirjastamiseks saata. Ärivõimalus peitub advokaadibüroo jaoks teenustasu eest pakutavates lisavõimalustes: näiteks saab klient lepingutele oma ettevõtte logod ja muu firmasümboolika paigutada, luua oma spetsiifikat arvestavaid lepinguvorme jms.

Kliendi harjumused on muutunud

Kuid miks peaks ettevõte – näiteks ülalnimetatud advokaadibüroo – oma teenuste automatiseerimisega üldse tegelema? Põhjuseid võib leida mitu. Pidevalt veebis tegutsema harjunud inimeste jaoks pole midagi kummalist nn tee-ise lähenemises. Sageli me ju ei palu reisikonsultandil oma puhkusereisi planeerida, vaid broneerime ise internetis lennupiletid ja hotelli. Tee-ise trend liigub järjest enam ka muudesse sektoritesse. Teiseks on lihtsamate teenuste automatiseerimine pikemas perspektiivis odavam, sest ettevõte saab keskenduda kallimate ja kõrgemat lisandväärtust andvate teenuste pakkumisele.

Veebipõhiste teenuste pakkumine on loomulikult seotud ka riskidega, millest suurim on teenuse pakkumise turvalisus ja privaatsus. Ettevõtja seisukohast on üks lahendus teenuse eest maksmise tagamine krediitkaardiga, kliendi seisukohast on kasulik, kui kliendid saavad teenusele avalikult omapoolse hinnangu anda (näiteks nagu Uberis taksojuhtide puhul). Ka andmete hoidmise ja töötlemise turvalisus on ettevõtte ja klientide seisukohast võtmetähtsusega: alles mõned kuud tagasi ründasid häkkerid tutvumisportaali Ashley Madison ja avalikustasid miljonite kasutajate andmed.

Arvestades seda, et klientide käitumine on paari aastakümnega põhjalikult muutunud ja nad ootavad ettevõtetelt lihtsaid ning paindlikke teenuseid, mida oleks mugav veebist osta, siis tasub ettevõtteil osade oma teenuste automatiseerimisele mõelda.