insight featured image
Kui andmeid õigesti ja turvaliselt hoida ning veel enam – kasutada, võib nendest saadav tulu ületada mis tahes otsese rahalise kasu. Eksperdid selgitavad, kuidas andmeid kasumi nimel maksimaalselt rakendada.
Contents

„Sageli võivad andmed olla suurema väärtusega kui raha,“ ütles Grant Thornton Balticu digiteenuste juht Vladimir Rüntü Äripäeva raadio saates „Kasvukursil“. Ta tõi näite vaktsineerimisest ning sellest, kuidas Pfizer otsustas Iisraeliga koostööd teha eelkõige andmete ja mitte niivõrd raha pärast. „Vaktsiinitootja leidis, et andmete väärtus on suurem kui otsene raha, neid saab analüüsida ja seeläbi turgu kasvatada.“

Andmetest kasu saamine algab aga nende turvalisest kasutamisest ja see seisab Rüntü sõnul nn kolmel jalal. „Kõigepealt peaksid andmed olema terviklikud, seejärel kättesaadavad ning peab olema tagatud, et neile pääseks ligi ainult õiged inimesed,“ sõnas ta. Rüntü rõhutas, et kasu pole sellest, kui andmeid lekke kartuses ebaproportsionaalselt kaitsta. „Sageli arvatakse, et kui kõik andmed ära krüpteerida ja need kapinurka peita, on kõik hästi – tegelikkuses peab saama andmeid analüüsida, et nende abil firmale kasulikke otsuseid teha.“

Selle, et andmed oleksid ligipääsetavad vaid õigetele isikutele, saab paika panna ettevõttesiseste reeglite loomise ning kontrollmehhanismide kehtestamisega. „Infoturve peab olema läbi mõeldud ja reeglid ära kinnitatud – seejärel tuleb panna kellelegi vastutus andmete kontrollimise eest,“ selgitas Rüntü.

Andmeid tuleb hoida seal, kus neid vaja läheb

Rüntü märkis, et ei ole ekstra turvalist kohta andmete hoidmiseks ning siin tuleb lähtuda põhimõttest, et andmed asuvad seal, kus neid parasjagu vaja läheb. „Ei saa öelda, et pilves on rohkem või vähem turvaline kui kusagilt mujal – lihtsalt peab tagama, et andmed oleks olemas ja nähtavad vaid neile, kes andmeid nägema peavad.“

Kindlasti tuleks andmed klassifitseerida – nii on neid hiljem lihtsam kasutada. Rüntü tõi eraelulise näite: „Kui kogute fotod ühte fotoalbumisse, siis pärast on õiget mälestust keeruline üles leida – seega on mõttekam kõik kuupäeva, asukoha või mõne muu klassifikaatori järgi eristada,“ rääkis ta. „Samamoodi võiks mõelda ettevõtetes tekkivatest andmetest: kui metaandmed on korras, aitavad need hiljem õiget infot üles leida.“

Selleks, et andmete korrastamine lõpuks liiga ajamahukaks ei osutuks, tuleb sellega tegeleda pidevalt. „Andmete korrastamine on igapäevane protsess, igapäevaselt lisandub uusi kliente ning sisestamisel võib tekkida vigu, mida võiks jooksvalt kontrollida,“ ütles Luisa tõlkebüroo äriarenduse juht Svea-Elen Peters.

Käsitööd tuleb vältida

Lisaks soovitavad eksperdid, et kõik andmed, mis ettevõttesse tulevad, liiguksid võimalikult sujuvalt vajalikesse kohtadesse. „Tihti juhtub, et e-poe tellimused ei jookse otse süsteemi sisse, vaid need võetakse vastu meilis ja hakatakse siis neid ükshaaval raamatupidamistarkvarasse sisestama,“ rääkis Rüntü. „Selle asemel võiks otsida lahendusi, et e-pood oleks integreeritud raamatupidamistarkvarasse – see annab efektiivsuse.“

Kõigepealt soovitab Rüntü igal ettevõtjal kirja panna, mis andmed tal on. „On need raamatupidamist puudutavad või hoopis kliendihaldust,“ küsis ta. „Sealt edasi võiks täpsemaks minna ja andmeid korrastada, panna neile juurde klassifikaatorid,“ märkis Rüntü ja lisas, et kõike ei pea tegema korraga, vaid andmete arendamist tuleks vaadata kui pidevat evolutsiooni.

Sealt edasi saab juba andmed enda heaks tööle panna. „Kui andmeid on hea analüüsida, saab teha paremaid äriotsuseid, näiteks hinnata, kas klient on käest kadumas ja vastavalt sellele teha talle parem pakkumine,“ selgitas Rüntü.

Investeeri inimestesse

Kui andmed on korras ning neid on võimalik analüüsida, tuleb mõelda sellele, et personali hulgas oleks ka nende kasutamise suutlikkus olemas. „Sellest, et võtan programmi ja kõik on hästi, ei piisa – analüütika ja oskus andmeid lugeda peab olemas olema inimestel – firma juht peaks mõtlema, kuidas seda oskust arendada.“

Peters tõi välja, et kindlasti ei tohiks andmeanalüüsiks koolitada kohustuslikus korras. „Peab saavutama olukorra, kus töötajal endal lööb silm särama ning ta tahab näha, mis ühe või teise andmestiku taga paistab,“ lausus ta.

Rüntü lisas, et andmeid analüüsivate inimeste jaoks peavad need olema selgelt defineeritud. „Näiteks, kes on kadunud klient – kas see, kes pole ühtegi ostu teinud kahe või kuue kuu jooksul,“ selgitas ta. „Kui sellised asjad on paigas, tuleb ka analüüs täpne.“

Kuulake saadet:

Kuulake Kasvukursil kõiki saateid järgi meie teemalehel