Tutvuge meie spetsialistide kirjutatud artiklitega

13. veebruaril jõustusid töölepingu seaduse muudatused, mis avavad ukse paindlikumale töökorraldusele ning annavad töötajatele ja tööandjatele uuendusliku võimaluse sõlmida paindliku tööaja kokkuleppeid.

Prillipoekett Pro Optika ostis möödunud aastal oma konkurendi Pere Optika. Sellega kahekordistasid nad oma kaupluste ja meeskonna arvu. Laienenud optikaäri sihib uuest aastast taas tugevat kasvu, selgub saates „Kasvukursil”.

Värskelt aasta pereettevõtteks valitud Pro Optika sai alguse väikesest Võrumaa korterist, kus optika töökojaks oli köök. Tänaseks juhib pereäri juba kolmas põlvkond. Saates “Kasvukursil” räägivad Bruno Lauri ja tema tütar Katriine Mark, kuidas Pro Optika kasvas ühest köögilauast üle-Eestiliseks optikaketiks, miks pereäri toimib usaldusel ning millist rolli mängib ettevõtte arengus väline nõustaja Grant Thornton.

2024. aasta 1. septembril kehtima hakanud nn vilepuhuja kaitse seadus kaitseb töötajaid, aktsionäre ja kliente ettevõtte väärkäitumise korral, kuid siiani valitseb teatud olukordades segadus, kuidas seadust täpselt tõlgendada.

Vilepuhujate kaitse seadus on tekitanud ettevõtjates hirme võimalike alusetute ja negatiivsete kaebuste laviini ees, kuid avatud sisekultuuriga ettevõtetel pole midagi karta rääkis Telia isikuandmete kaitse eksperdi Andrus Hinrikus.

Eelmisel aastal jõustunud seadusemuudatusest tulenevalt on äriregistril võimalik majandusaasta aruande esitamisega hilinejat trahvida või sundlõpetada.

Tänavu esimese nelja kuuga on äriregistrist majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu kustutatud üle 25 000 ettevõtte. Saade „Kasvukursil“ uuris, milliseid muresid toob ettevõtjale kaasa see, kui firma päevapealt kustutatakse.

Tänavu esimese nelja kuuga on äriregistrist majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu kustutatud üle 25 000 ettevõtte. Saade „Kasvukursil“ uuris, milliseid muresid toob ettevõtjale kaasa see, kui firma päevapealt kustutatakse.

Aastaid võimaldas äriregister Eesti ettevõtluskeskkonnas toimetada nii, et majandusnäitajate avalikustamine oli justkui vabatahtlik. Eelmisel aastal tehti järsk kannapööre.

Artiklis vaatab Grant Thornton Balticu õigusnõustamise valdkonna juht Kristel Tiits üle olulisemad 2022. aastal jõustuvad muudatused. Uus regulatsioon toob eelkõige kaasa õigusselguse ja tagab e-äriregistrisse esitatavate andmete usaldusväärsuse. Peamine eesmärk on lihtsustada nii ettevõtja kui ka registripidaja tegevust, sealhulgas tagada kolmandatele isikutele õiguskindlus registriandmetele tuginemisel.

Töölepingu seadusesse võeti üle Euroopa Liidu direktiiv läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste kohta. Vastavad seadusemuudatused jõustuvad 1. augustil 2022, aga tööandjatel oleks mõistlik juba praegu selleks kuupäevaks valmistuma hakata.

Niinimetatud vilepuhumise seadus on tekitanud palju praktilisi küsimusi. Toon siinkohal välja need, mida Grant Thornton Balticu kliendid on kõige rohkem esitanud ja millele meie spetsialistid on vastanud.

Alates 1. aprillist 2022, mil töölepingu seaduses muutub lapsepuhkuse võtmise süsteem, tekib kõigil alla 14-aastase lapse vanematel õigus saada kümme tööpäeva tasustatud lapsepuhkust iga alla 14-aastase lapse kohta.

Vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seadusele (TTOS) peab tööandja koostama töökeskkonna riskianalüüsi. See on kohustuslik neile tööandjatele, kel on vähemalt üks töötaja (välja arvatud julgeolekuasutused).

Riigipühad ja topelt tasu: jaanipäev ja võidupüha ei ole enam kaugel, mistõttu on õige aeg juhtida tähelepanu riigipühadel töötamisele. Kas ja millal on töötajal lühendatud tööpäev või õigus vabale päevale? Millised on erandjuhud?

Koroonakriisist tingitud piirangute tõttu on paljud tööandjad väga keerulises olukorras. Kui käive on langenud, tuleb analüüsida, kas keerulisest ajast aitab üle uue töötasu hüvitise taotlemine, töötajate palga ajutine vähendamine, nende korralisele puhkusele saatmine või suisa koondamine.