Sel aastal on meedias kõneainet pakkunud mitmed mastaapsed ettevõtete ostu-müügitehingud, näiteks Nelja Energia, Luminor ja Utilitas. Suurtehingud paistavad alati silma, kuid tänavu on olnud palju omandamistehinguid ka keskmise suurusega ja väikeste ettevõtete puhul.
Juhtidele on enesearenguga tegelemine ülioluline, sest nagu öeldakse: kala mädaneb peast. Kahjuks pole Eestis juhtimiskultuur sellisel tasemel, millega võiks rahul olla. Meil on palju ettevõtteid, kus juhitakse raha ning tulemusi, aga mitte inimesi. Tegelikult peaks raha ja tulemuste asemel just inimesi juhtima ning head tulemused ei lase end sel juhul kaua oodata.
Strateegia eeldab seega omavahel seostatud konkreetsete valikute tegemist (sh mida mitte teha) ja äritegevuse ehitamist nende valikute ümber. See positsioneerib ettevõtte oma valdkonnas unikaalsel viisil, võimaldades saada konkurentide ees püsiva eelise ja pakkuda oma toodete ja teenustega klientidele paremat väärtust.
Saate "Kasvukursil" teemaks oli seekord coaching. Saates osalesid Grant Thorntoni inimeste ja organisatsioonikultuuri juhtivnõustaja Katrin Oblikas ning juhtimis-coach Riina Varts.
Toidusünteesijad, halo-keskkonnad ja mitmed muud teleekraanil nähtud põnevad vidinad tunduvad Star Treki fännidele kättesaamatu unistusena. Ent kui kauaks?
Äripäeva raadio ja Grant Thornton Balticu koostööl valminud saates tuleb juttu sellest, kuidas kindlustada end töötajate üleostmise vastu ning mida pidada silmas inimeste arendamisel, et töötaja lahkumise järel oleks ettevõtte sees piisavalt sobilikke ja ettevalmistatud inimesi, kes saaksid vabaks jäänud kohale asuda.
Tugev organisatsioonikultuur võib anda ettevõttele märgatava konkurentsieelise või olla hoopis üks kõige keerulisem takistus oma eesmärkide saavutamisel. Asjata ei öelda, et „organisatsioonikultuur sööb strateegiat hommikusöögiks“ – see on vundament heale või halvale tootele/teenusele, käitumisele ja sooritusele.
Tänavune aasta on majanduses tippaeg – enam paremaks minna ei saa. Juba on näha, et majanduskasv on aeglustunud nii Eestis, Euroopa Liidus kui ka kaugemal. Kuid kas sõidame allamäge püstloodis või suudame pehmelt mööda laugeid nõlvu liuelda?
Ettevõtjad nii Eestis kui ka piiri taga on tänavuse aasta väljavaadete suhtes väga optimistlikud. Hea olukord majanduses soodustab ka investeeringute tegemist, mis on efektiivsuse parandamise ja jätkusuutliku kasvu eelduseks.
Jah, naisi pole ettevõtete juhtkondades sama palju kui mehi, kuid kas õrnema soo osakaalu suurendamine peaks olema eesmärk omaette?
Ettevõtjad nii Eestis kui ka piiri taga on tänavuse aasta väljavaadete suhtes väga optimistlikud. Hea olukord majanduses soodustab ka investeeringute tegemist, mis on efektiivsuse parandamise ja jätkusuutliku kasvu eelduseks.
Ikka ja jälle tõusetub klientidel küsimus seoses äriühingust kasumi jaotamisega – kui mitu korda võib jagada, kas on jagamise osas piiranguid jne.
Miks ebaõnnestumine su ärile kasulik võib olla? Kas teie usute, et need ettevõtted, kes ebaõnnestumisi ei pelga, on innovaatilisemad ja edukamad kui need, kes ebaõnnestumisi kardavad? Mina usun.
Lahkumine EList võib brittidele kalliks maksma minna Mati Nõmmiste
Hotelliäri elab läbi suuri muutusi. Klientide lojaalsust on aina raskem võita, broneeringuveebides nagu booking.com jt, on rohkete pakkumiste seast keeruline silma jääda ning nende vahendustasud pole samuti väikeste killast. Mõru suutäis on ka Airbnb võidukäik, mis üle kahe miljoni ööbimiskoha pakkujana astub traditsioonilistele hotellidele kõvasti kandadele.