Jätkusuutlikkus

Miks ebaõnnestumine su ärile kasulik võib olla?

Mati Nõmmiste Mati Nõmmiste

Kas teie usute, et need ettevõtted, kes ebaõnnestumisi ei pelga, on innovaatilisemad ja edukamad kui need, kes ebaõnnestumisi kardavad? Mina usun.

Toon teile näite ühest kasulikust nipist, mida minu USA kolleegid Grant Thorntonis regulaarselt kasutavad: nad peavad niinimetatud „läbikukkumisvestlusi“. Kui neil on turundusosakonna koosolek, siis jäetakse alati 10–15 minutit selleks, et ebaõnnestumistest rääkida. Iga kord jagab üks töötaja oma kogemust selle kohta, kuidas tal midagi nihu läks ja seejärel arutatakse koos, miks asjad ei õnnestunud ning mida sellest õppida saaks.

Eesmärk, miks läbikukkumistest regulaarselt räägitakse, on väga lihtne: tahetakse end harjutada mõttega, et vahel võivadki asjad ebaõnnestuda. Kui avatult nurjumistest rääkida, muutuvad inimesed võimalike tulevaste ebaõnnestumiste suhtes vähem kartlikuks. See omakorda tähendab, et me laseme end hirmudest (näiteks ebaõnnestumishirmust) vähem juhtida ja muutume julgemaks – olgu siis uusi ideid välja käies või seniproovimata lahendusi katsetades.

Thomas Alva Edisson on öelnud: „Mind ei tabanud ebaõnn. Ma vaid leidsin 10 000 lahendust, mis ei tööta.“ Kui ta poleks olnud nii järjekindel ning oleks pärast paari ebaõnnestumist loobunud, oleksime täna ilmselt ilma paljude leiutisteta.

Riske võtmata saame Harju keskmise tulemuse

Eesti ärikultuuris on paraku siiani levinud ebaõnnestumiste hukkamõistmine, mitte mõtteviis, et „tubli, vähemalt proovis.“ Iga äri ajamine on riskide võtmine ja kõikide riskide võtmine ei saagi positiivselt lõppeda. Jõuamegi paradoksini – kui tahad edu saavutada, tuleb riske võtta. Kuna meie ühiskond aga ei aktsepteeri läbikukkujaid, siis kardetakse riske võtta ning saamegi nn Harju keskmise ehk ei sure ega ela tasemel tegutsemise.

Seevastu USA ettevõtluskultuuris ei nähta ebaõnnestumises maailma lõppu, ning nagu Grant Thorntoni ja paljude teistegi ettevõtete praktikast näha, juurutatakse neis kultuuri, et läbikukkumisi ei maksa karta. 

Eksimisjulguse neli kasutegurit

Seega kui ka teie ettevõttes on selline kultuur, mis julgustab inimesi uusi asju proovima ja tegutsema, ilma et nad peaksid kartma ebaõnnestumisega kaasneda võivaid negatiivseid tagajärgi, siis on sel vähemalt neli positiivset külge:

      1. Saad kiiresti edasi liikuda

Õigus eksida või valet otsust teha laseb sul pärast eksimuse tunnistamist kiiresti edasi liikuda. Pole saladus, et eks kipuvad ettevõtted sageli kursimuutusele vastu tõrkuma, sest muidu jääks neist mulje, nagu oleksid nad enne eksinud. Samuti ei taheta kuuldagi kursimuutusega paratamatult kaasnevatest lisakuludest. Samas tuleb endale aru anda, et kui praegune olukord takistab ettevõtte äri kasvamist, siis edasised investeeringud koos kiire suunamuutusega võivad anda kiiremini soovitud tulemuse ja tulu. Hea näide on Eesti piimakarjakasvatajad, kellest paljud on madala piimahinna tõttu piimakarjakasvatust vähendanud ja kõrvale võtnud mõne muu tegevusala, näiteks viljakasvatuse, sest sellega on võimalik edukamalt majandada.

      2. Su visioon on selgem

Paraku juhtub üsna sageli, et toetame halbu otsuseid kõige halvematel põhjustel. Näiteks ei taha me pahandada inimest, kes idee välja käis, eriti siis, kui tegemist on meie ülemusega. See on inimlik ning me püüame läbikukkumist peljates halva mängu juures head nägu teha ehk olukorda enda jaoks paremaks mõelda, kui see tegelikult on. See on ohtlik! Ainult siis, kui emotsioonid on maas ning sa ei karda ebaõnnestuda, näed sa selgemalt iga lahenduse positiivseid ja negatiivseid külgi.

      3. Ideed hakkavad lendama

Ettevõtte töötajad peavad teadma, et neil on vabadus oma ideede väljakäimiseks, ükskõik kui väikesed või suured, tobedad või mõistlikud need ka ei oleks. Aga tasub teada, et inimesed pakuvad oma ideid välja ainult siis, kui nad teavad, et neid toetatakse.

      4. Edu on suurem

Kui sa tahad suurt võitu, pead ka riske võtma – isegi, kui peaksid vahel ebaõnnestuma. Kui aga kardad riskida, võid kõigest ilma jääda. Nii et äris tuleb osata leida tasakaal riski ja tulu vahel. Mõtle välja, mis on need asjad, milles sa oled valmis kaotama (või vähemalt kaotusega riskima), et saada hea tulemus. See kindlustab, et oled fookuse seadnud olulistele asjadele.

Seega ma usun, et ka Eesti ettevõtjatel pole muud võimalust kui harjuda ebaõnnestumistega, võtta kalkuleeritud riske, juurutada proovimise ja eksimise kultuuri ning õppida teiste kogemusest.