Räägime infoturberegulatsioonidest ja standarditest Eesti ärimaastikul ning sellest, millised uued regulatsioonid peagi Euroopast tulemas on.
Filtreerige:
Näitab 16 artiklit 143 artiklist
Eelmisel aastal jõustunud seadusemuudatusest tulenevalt on äriregistril võimalik majandusaasta aruande esitamisega hilinejat trahvida või sundlõpetada.
E-arved tähistavad Eestis sel aastal esimest väikest juubelit – riigisektorile arvete esitamine e-arvetena on kohustuslik olnud juba viis aastat, turul on e-arvete suutlikkus olnud enam kui kümme aastat.
Ühinguõiguse revisjoni raames, mille tagajärjel tehtud muudatustest lõviosa jõustus 1. veebruaril 2023, läbis kontaktisiku regulatsioon uuenduskuuri.
Tänavu esimese nelja kuuga on äriregistrist majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu kustutatud üle 25 000 ettevõtte. Saade „Kasvukursil“ uuris, milliseid muresid toob ettevõtjale kaasa see, kui firma päevapealt kustutatakse.
Alates 1. oktoobrist kehtivad maksukorralduse seaduse muudatused, mille kohaselt on ehitusettevõtetel kohustus registreerida ehitusobjekt ja ehituse töövõtuahel Maksu- ja Tolliameti töövõtuahela ja töötamise kestuse infosüsteemis.
Alanud aastal hakkasid Eestis, Lätis ja Leedus kehtima mitmed muudatused nii maksumäärades kui ka maksukorralduses.
Grant Thornton Balticu raamatupidamise osakonna juht Gaily Kuusik annab ülevaate raamatupidamist ja palgaarvestust mõjutavatest juba jõustunud ja peagi jõustuvatest seadusemuudatustest.
Alates 1. jaanuarist 2024 jõustuvad töölepingu seaduses mitmed muudatused sätete sõnastustes, mis on tingitud muudatustest perekonnaseaduses.
Uue krüptovaraturu seaduse (KrüTS) eelnõu kohaselt saab järelevalveasutuseks Finantsinspektsioon ja suureneb turuosaliste halduskoormus.
Eesti pakub virtuaalvääringuteenuste osutajatele (VASP) arenemiseks väga soodsat keskkonda. Tulevikutrende arvestava seadusandluse, soodsa maksurežiimi, sujuva tegevusloa taotlemise protsessi ja elujõulise fintech ökosüsteemi tõttu on Eestist saanud strateegiline valik konkurentsieelist otsivatele ettevõtetele.
Tööõiguses toimuvad varsti mitmed muudatused, mis hakkavad otseselt mõjutama töötajate igapäevast tööelu ja -korraldust. Muudatused käsitlevad nii töötajate õigusi kui ka hüvesid.
Käesolev artikkel käsitleb peamisi erinevusi Euroopa Liidu krüptovaraturgude määruse (MiCAR) ning Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) vahel.
1. veebruaril 2023 hakkas kehtima uus äriregistri seadus ning jõustusid olulised muudatused äriseadustikus ja muudes ühingute tegevust reguleerivates seadustes. Muu hulgas puudutavad muudatused ka netovara nõuet, mis on seotud omakorda ühe suurema muudatusega, millega kaotati osaühingu minimaalse osakapitali nõue.
Töölepingu seaduses on ette nähtud hüvitised mitmeteks puhkudeks nii töötaja kui ka tööandja kasuks. Riigikohtu praktikas on neid hüvitisi käsitletud kui kahjuhüvitisi, mille puhul peavad pooled tõendama tekkinud kahju.
Kätte on jõudnud kevad ja sellega koos on saabunud aeg, kus paljud ettevõtted on oma eelmise majandusaasta tulemusi kinnitades võtnud vastu otsuse maksta ka dividende.