article banner
Äripäeva raadio: Kasvukursil

Milles seisneb hea ja keskpärase finantsjuhi erinevus?

Mis eristab head finantsjuhti keskpärasest, arutlesid Äripäeva Raadio saates „Kasvukursil” nõustamisagentuuri Grant Thornton Baltic audiitorteenuste valdkonna juht, vandeaudiitor Mart Nõmper ja finantsnõustamise valdkonna juht Mikk Mägi.

„Hea ja keskpärase finantsjuhi erinevus selgub kõige paremini raskel ajal,” leiavad mehed. „Kui prognoosimine on finantsjuhil käpas ja seda tehakse jooksvalt ning eelarvestamisprotsess käib pidevalt ja süstemaatiliselt, siis on väga lihtne ka erinevate stsenaariumite analüüse teha. Kui eelarvestamine käib halvimal juhul kord aastas jooksva aasta kevadel ja tehakse ära selleks, et oleks midagi ära kinnitada, on olukord keerulisem.”

Nende sõnul ei maksa unustada, et alati peab olema võimalik jälgida mitut stsenaariumit. Igal ettevõttel peaks olema valmis mitu „mis siis, kui...”-analüüsi ehk stsenaariumid, mis saab, kui eriolukorra tõttu tulud langevad või üldse lõppevad teatud perioodiks, külastajate arv väheneb, tuleb vähendada personali jne. Millised näevad ettevõtte finantsaruanded välja näiteks 12 kuu pärast nii positiivsema kui negatiivsema prognoosi puhul? Heal finantsprognoosimisel on kõike seda arvesse võetud ja firma juhtimine on märksa tulemuslikum.

Samuti selgub hea ja keskpärase finantsjuhi erinevus aastaaruande koostamise juures: näiteks mida teha, kui prognoosist nähtavad kokkulepitud finantseritingimusi pangaga ei suudeta täita? Hea finantsjuht teab, et üks võimalus on ka arvestusmeetodite muutus – erinevad arvestusmeetodid annavad raamatupidamises erinevad tulemused ja nende vahel õiget valikut tehes võib probleem ise ära kaduda. Palju mõjutab näiteks ettevõtetes tulemust see, kas rendilepinguid kajastatakse kapitali- või kasutusrendina. Kasutusrendi tingimustel kajastamisel on ettevõttes rendikulu suurem ja EBITDA madalam. Kapitalirendi meetodil kajastamise puhul on vara bilansis ja seda amortiseeritakse ning amortisatsioon läheb EBITDA-st välja ehk EBITDA on suurem. Samamoodi on EBITDA tase ettevõttes erinev olenevalt varade sihtfinantseerimise kajastamisel netomeetodil või brutomeetodil.

Kui ettevõte kasvab aastaid stabiilselt, siis on mõistetav, et stsenaariumid kipuvad olema kasvu suurust näitavad ja tihti lähtutakse ainult ühest stsenaariumist. Ent languse ja kriisi hetkel on erinevate stsenaariumite väärtus finantsarvutuse ja prognoosimise mõistes tõusnud. Keegi ei keela erinevaid variante läbi mängida ka headel aegadel, sest see läbi saab erinevate prognooside koostamise kaalutud keskmise rahavoo välja arvutada. Kõigel, mis puudutab ettevõtte vara väärtusi, on oluline mõju ettevõtte käekäigule ja selle juhtimisele.

„Kui on ettevõttes hea finantsjuhtimine ja prognoosimine, on võimalik enamik probleeme ette näha, mitte aga jõulude ja aastavahetuse paiku avastada, et meil võib mingi probleem tulla ja siis kiirkorras hakata neid lahendama,” leiavad Mägi ja Nõmper. „Hea finantsjuht oskab ennetada ootamatuseid. Õnneks jõuab aina rohkem finantsjuhtideni teadmine, et erinevad finantsstsenaariumid on vajalikud.”