Kuidas hinnata konsolideeritud ettevõtte omakapitali vastavust seadusele?

Aasta lõpp on aeg, mil iga ettevõtte juhtkond peab veenduma, et ettevõtte omakapital vastab äriseadustikus kehtestatud netovara miinimumnõuetele (osaühingu puhul äriseadustiku § 176 ja aktsiaseltsi puhul § 301).

Konsolideerivatel ettevõtetel on aga hindamisel lisakihte – nende puhul ei lähtuta mitte konsolideeritud omakapitalist, vaid korrigeeritud konsolideerimata omakapitalist. See erireegel tuleneb raamatupidamise seaduse § 20 lõikest 3 ning on oluline, et konsolideeritud ettevõte ei teeks oma finantsseisust valesid järeldusi.

Mida tuleb bilansipäeva seisuga hinnata?

Konsolideerimisgrupi emaettevõte peab kontrollima, kas korrigeeritud konsolideerimata omakapital vastab äriseadustikus sätestatud miinimumnõuetele.

Oluline on seda teha enne bilansipäeva, et võimalike puudujääkide korral oleks aega reageerida (nt teha sissemakseid, katta kahjumit või võtta tarvitusele muid meetmeid).

Seda, kuidas omakapital seadusega kooskõlla viia, saad lähemalt lugeda siit.

Kuidas korrigeeritud konsolideerimata omakapital arvutatakse?

Arvestuse lähtepunkt on ettevõtte konsolideerimata omakapital. Seejärel tehakse kaks peamist korrigeerimist.

1. Lahutatakse tütar- ja sidusettevõtete bilansiline väärtus

Bilansis kajastatud valitseva või olulise mõju all olevate osaluste väärtus tuleb maha arvestada.

2. Nende osaluste väärtus liidetakse tagasi, kasutades kapitaliosaluse meetodit

See tähendab, et emaettevõtte omakapitalile lisatakse tema osa tütar- ja sidusettevõtte omakapitali väärtusest. Oluline on, et tütar- ja sidusettevõtete arvestuspõhimõtted oleksid enne kapitaliosaluse leidmist viidud emaettevõttega samadele printsiipidele.

Juhul kui investeerija osalus kapitaliosaluse meetodil kajastatava investeeringuobjekti kahjumis ületab investeeringuobjekti bilansilist väärtust, vähendatakse investeeringu bilansilist väärtust nullini ning edasisi kahjumeid kajastatakse bilansiväliselt. Erandiks on olukord, kui investeerija on garanteerinud või on kohustatud rahuldama investeeringuobjekti kohustisi ning aruandekuupäeva seisuga ilmneb, et investeeringuobjekt ei suuda oma kohustusi täita. Sellisel juhul kajastab investeerija oma bilansis nii kohustist kui ka kapitaliosaluse meetodil arvutatud kahjumit (Raamatupidamise Toimkonna juhend (RTJ) 11 p 98).

Tulemuseks on realistlikum pilt konsolideerimisgrupi päris omakapitalist, mis aitab hinnata ettevõtte suutlikkust jätkuvalt tegutseda.

Kus see kajastub?

Korrigeeritud konsolideerimata omakapitali arvutus tuleb avaldada konsolideerimata omakapitali muutuste aruandes.

Olulised nüansid, millele tähelepanu pöörata.

• Õige mõju määramine. Kontrolli, kas osalus kvalifitseerub valitsevaks või oluliseks mõjuks (st tütar- ja sidusettevõte).
• Kapitaliosaluse meetodi kasutamine. Veendu, et tütar- ja sidusettevõtte omakapital oleks korrektselt ja ühtsetel arvestuspõhimõtetel arvutatud, sh kasumid/kahjumid, dividendid, ümberhindlused jms.
  Tütarettevõtte negatiivne omakapital. Selle väärtus on üldiselt null, kuid RTJ 11 p 98 toob välja ka erandid (vt üleval).
• Õigeaegsus. Kui selgub, et korrigeeritud konsolideerimata omakapital ei vasta nõuetele, peab juhatus reageerima enne bilansipäeva – hilisemad bilansipäevajärgsed korrigeerimised vajavad aruandes täiendavat avalikustamist (tegevuse jätkuvuse lisa omakapitali mittevastavuse tõttu, bilansipäevajärgsete sündmuste lisa, tegevusaruande täiendamine).

Kokkuvõte: tegutse enne bilansipäeva!

Konsolideerimisgrupi emaettevõte ei saa hinnata oma omakapitali vastavust äriseadustiku nõuetele konsolideeritud andmete põhjal. Selleks tuleb kasutada korrigeeritud konsolideerimata omakapitali – numbrit, mis eemaldab tütar- ja sidusettevõtete bilansilise väärtuse ning asendab selle kapitaliosaluse meetodil arvutatud tegeliku mõjuga.

Oluline on analüüs teha enne bilansipäeva, et vajadusel oleks võimalik omakapitali puudujääke õigel ajal parandada.