Äripäeva raadio: Kasvukursil

E-kaubandus särab, aga kuidas uutes oludes elus püsida?

Koroonaviiruse levik on toonud hüppe e-kaubanduse arengus, kuid internetiavarustes toimetamisel tuleb läbi mõelda nii maksud, turundamine kui ka ärimudeli valik.

„E-kaubanduse hüpet oli näha eriti kevadel, koroonaviiruse algushetkedel – aprillis selle maht kahekordistus,“ rääkis Grant Thornton Balticu digiturunduse strateeg ja e-kaubanduse ettevõtja Erik Suits Äripäeva raadio saates „Kasvukursil.“

Suits tõi välja, et e-kaubanduse puhul on sageli halduskulud madalad. Ka efektiivsust on lihtsam saavutada. „Ei ole füüsilise ruumi piirangut ning ühte poodi saab lisada tuhandeid tooteid, samuti on avatud suuremad turud,“ tõi Suits näiteid.

Selleks, et neid eeliseid ära kasutada, tuleb aga detailid läbi mõelda – näiteks, kuidas kaupa erinevatesse kohtadesse tarnida, milliseid makseviise klientidele võimaldada ning millistel viisidel maksudega kõige kuluefektiivsemalt toimetada. Makseviisidega on asi lihtne, mida rohkem seda, parem, arvas Suits. „Me kasutame erinevaid pankasid ja maksevahendeid, pangalingid moodustavad 60–80 protsenti e-kaubanduses toimivatest maksetest, kuid kindlasti on ka neid, kes kasutavad tasumiseks krediit- või deebetpluss-kaarti.“

Alusta mudeli valikust

Kõigepealt tuleks aga valida enda jaoks sobivaim e-poe majandamise vorm. „Klassikaline mudel on see, et üks bränd teeb endale veebipoe, et end oma klientidele müüa, laieneda ja kasvada,“ selgitas Suits. „Tegelikult on ärimudeleid veel, suuremad vormid on näiteks dropshiping, mille puhul e-poe omanik ei ladusta ega tarni tooteid, vaid käitub vahendajana, samuti on olemas mudeleid, mis keskenduvad tarbijate püsitellimustele – kliendi nimel tuleb turunduses teha alati suurt tööd ning püsitellimuse puhul on tema elukaare väärtus võimalikult suur ja tema lojaalsuse hoidmisega vähem tegemist,“ selgitas ekspert. Ta lisas, et sagedasti neid mudeleid omavahel kombineeritakse.

E-poe avamisel on tähtis otsustada, millist veebiplatvormi kasutada. Valikus on tarkvara- ja teenusepõhised platvormid. „Tarkvarapõhised eeldavad suuremat rahakotti, kuid võimaldavad keskkonna paremini oma sisemiste protsesside järgi kohandada, teenusepõhised platvormid pakuvad terviklahendust ning alustavale kauplejale odavust ja lihtsust,“ kirjeldas Suits mõlema eeliseid ja puudusi.

Kui mudel valitud, tuleks vaadata, et õigusliku poole pealt on kõik reeglid täidetud. „Kaupmees peab tagama oma äri läbipaistvuse ning sõnastama reeglid. On oluline, et tarbija saaks kogu vajaliku info nii toote või teenuse, aga ka kaupleja enda kohta,“ rõhutas Grant Thornton Balticu õigusnõustaja Lee Laanemäe. Ta tõi näite, et e-poe kodulehelt leitavad kontaktandmed peavad vastama tegelikkusele ning kliendil peab olema nende abil võimalik kaupmeest kätte saada.

Iga mudeli puhul on oluline järgida, et tellimus tuleb täita 30 päeva jooksul. „Kui seda nõuet ei täideta, saab tarbija lepingust taganeda ja nõuda kahju hüvitamist,“ selgitas Laanemäe. Samuti tuleb üle vaadata, et poes oleks hinnad õiged. „On tulnud ette olukordi, kus mõnes veebipoes on kuvatud hinnad valesti – sel juhul peab kaupleja hiljem tehingust keeldumiseks suutma tõendada, et tegemist oli veaga. Olen ise näinud, kuidas mõne toote hinnaks on 0 ja sellega on asju lisatud ostukorvi.“

Kindlasti tuleb e-kauplejal arvestada, et klient saab talle 14 päeva jooksul tellitud kauba ilma põhjendamata tagastada. „See 14 päeva hakkab kehtima siis, kui klient kauba kätte saab, mitte tellimise hetkest. Teenuste puhul lepingu sõlmimise hetkest,“ rääkis Laanemäe. „Kui ettevõtja soovib, et tarbija kannaks tagastamisega seotud kulud, tuleb ka sellest teda eelnevalt teavitada.“ Laanemäe lisas, et tagastamise vastu saab end kaitsta teatud erandite puhul. Näiteks ei kuulu tagastamisele eritellimusel tehtu tooted ja kiiresti riknevad tooted.

Pööra tähelepanu maksustamisküsimustele

Olulist rolli kasumi teenimisel mängivad e-kaubanduses maksuküsimused. Siinkohal tuleks selgelt eristada, kas oma kaupu või teenust pakutakse siseturul või piirüleselt. „Esimesel juhul ei erine e-pood tavaettevõtjast, piiriüleselt tekivad küsimused impordi- ja käibemaksu osas,“ nentis Grant Thornton Balticu maksunõustamise valdkonna juht Kristjan Järve.

Järve tõi välja, et erinevatel sihtturgudel võivad globaalse e-kaubanduse puhul kehtida väga erinevad tarbimismaksud. „Eriti kui müüakse väljapoole Euroopa Liitu, võivad maksud erineda sellest, millega Eesti ettevõtja on harjunud,“ märkis ta. „Globaalselt on näiteks ainuüksi käibemaksu süsteeme juba seitse,“ tõi ta näite.

Samuti tuleb kaupade transpordi korraldamisel arvestada impordimaksudega. Euroopa Liidus kehtivad teatud piirmäärad, mida ületavate kauplemismahtude korral tuleb käibemaksu deklareerida sihtriigis kehtivate määrade järgi. „See on üsna bürokraatlik protsess,“ hoiatas Järve.

Mõtle turundusele

Veel on e-kaubanduse puhul väga oluline oma toote turundamine. „Sageli pannakse raha Facebooki reklaamidesse, omamata tervikvaadet,“ kirjeldas Erik Suits alustajate tüüpviga.

Ta soovitab enne turundustegevustega alustamist mõelda, kuidas ja milline klient peaks pakutava teenuseni jõudma, seejärel alustama kliendi teadlikkuse tõstmist ning jätkama otsustusprotsessi mõjutamisega ja hiljem kliendi lojaalsuse hoidmisega. „Igas etapis võiks olla mingid turundustegevused, siis on kõik sihtmärgipärasem ja tulemuslikum,“ soovitas Suits.

Suits rõhutas, et alati tuleb turundustegevusi mõõta. „Siis on võimalik reaalselt öelda, kui palju käivet iga sisse pandud turunduseuro tootis, muidu on lihtsalt raha tuulde loopimine,“ arvas ta.

Kui kaubamärk on saanud edukaks, saab mõelda selle patentimise peale. „Euroopas kaitstakse reeglina kaubamärki, ühe taotlusega on võimalik saada kaitse kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides,“ selgitas Laanemäe. „Kaubamärgil on selge varaline väärtus ning seda saab litsentsida, müüa ja pantida ning patentides on võimalik takistada teiste kaupade ja teenuste tähistamist õiguskaitse saanud kaubamärgiga.“

Autor: Karl-Eduard Salumäe

Kuulake saadet:

Kuulake Kasvukursil kõiki saateid järgi meie teemalehel