Kevad toob paljudes äriühingutes kaasa tavapärase arutelu: kas jätta teenitud kasum ühingu arenguks või maksta see omanikele dividendina välja. Kui valik langeb dividendidele, kerkivad kiiresti esile praktilised küsimused – alates sellest, millal dividendide maksmise üldse tohib välja kuulutada, kuni selleni, kuidas jagamine ja maksustamine erinevate investorite puhul toimib.
Kõige olulisem lähtekoht on see, et dividende ei maksta tuleviku kasumist, vaid eelnevate perioodide jaotamata kasumi arvelt. Selleks et dividendimakse oleks korrektne, peab majandusaasta aruanne olema kinnitatud ja osanikel tuleb teha otsus dividendide jaotamise kohta. Kui dividendi on saanud äriühing, kes soovib selle omakorda kohe enda osanikele edasi maksta, peab tal selleks olema piisav jaotamata kasum varasematest perioodidest. Kui seda ei ole, tuleb jaotamine jätta tulevatesse majandusaastatesse.
Erandina võib aktsiaseltsi puhul põhikirjas sätestada, et juhatusel on nõukogu nõusolekul õigus pärast majandusaasta lõppu, kuid enne majandusaasta aruande kinnitamist maksta aktsionäridele ettemakseid eeldatava kasumi arvelt. Ettemaksete summa võib olla kuni pool sellest summast, mida oleks võimalik aktsionäride vahel jaotada.
Praktikas tekib sageli soov maksta dividendi ka jooksva majandusaasta arvelt või nendel ühingutel, kellele ei laiene aktsiaseltsi erand, ka veel aruandega kinnitamata majandusaasta arvelt. Siin tuleb aga arvestada, et selline väljamakse ei kvalifitseeru tulumaksuseaduse mõttes dividendiks, vaid seda käsitletakse muu kasumieraldisena.
Muu kasumieraldise väljamakse (vaba omakapitali arvelt) on maksustatud analoogselt dividendidega, kuid muu kasumieraldis ei anna juriidilisest isikust osanikule automaatselt õigust saadud summat maksuvabalt edasi jaotada. Seetõttu on reeglina mõistlikum oodata aruande kinnitamist ja teha seejärel korrektne dividendide jaotamise otsus või kaaluda muid lahendusi.
Alates 1. jaanuarist 2025 rakendub Eestis dividendide maksustamisel 22% tulumaksumäär brutosummalt (st 28,2% netoväljamakselt).
Varem regulaarselt jaotatavatele dividendidele kohaldunud madalam tulumaksumäär sellest ajast enam ei kehti.
Kui äriühing on varem saanud dividende selliselt ühingult, kus tal oli dividendide saamise ajal vähemalt 10% osalus, ning dividende maksti välja maksustatud kasumi arvelt, siis võib äriühing need summad hiljem osanikele maksuvabalt edasi jaotada.
Saadud dividende, mis olid enne 31. detsembrit 2024 madalama maksumääraga maksustatud, saab samuti edasi maksta samadel põhimõtetel nagu standardmääraga maksustatud dividende. Ehk kui dividende jaotatakse edasi juriidilisest isikust osanikule, kelle osaluse määr on vähemalt 10%, siis saab seda teha maksuvabalt. Sama põhimõtet saab edasi rakendada ka maksuvabu dividende saanud äriühing. Samas tuleb arvestada, et kui mingis dividendide edasijaotamise etapis makstakse sellised dividendid täielikult või osaliselt edasi füüsilisest isikust osanikule, kaasneb sellega ka täiendava 7% tulumaksu kinnipidamine. Teatud riikide residentide puhul võivad maksulepingud võimaldada ka madalamat kinnipeetavat tulumaksumäära (5% või 0%).
Lisaks, kui äriühing on teeninud välismaal tulu püsiva tegevuskoha kaudu ja see tulu oli välismaal maksustatud, siis võib äriühing seda tulu jaotada samuti maksuvabalt.
Kui Eesti äriühingu osalus dividendi maksvas äriühingus oli alla 10%, ei teki võimalust dividende maksuvabalt edasi jaotada. Küll aga võib Eesti ühing dividendide edasimaksmisel arvestada välisriigis tasutud tulumaksuga ja vähendada selle võrra Eestis tasumisele kuuluvat tulumaksu.
Selleks et dividende või välismaal teenitud ja maksustatud kasumeid maksuvabalt edasi maksta, on oluline, et maksuvabastusega seotud õigused oleksid korrektselt deklareeritud äriühingu tuludeklaratsiooni (TSD) lisas 7, vastasel juhul ei teki maksuhalduril infot nende õiguste kohta.
Samuti peab ühing olema valmis vajadusel tõendama nii dividendide päritolu (nt majandusaasta aruanded, dividendide jaotamise otsused) kui ka välisriigis tasutud tulumaksu (vajadusel ka välisriigi maksuhalduri tõendiga). Praktikas on maksuhaldur viimastel aastatel maksuvabade õiguste kasutamisele palju tähelepanu pööranud, mistõttu tasub selliste tehingute dokumenteerimisel hoolikas olla.
Eesti äriühingute tulumaksusüsteem on kassapõhine: ainuüksi dividendide jaotamise otsus ei tähenda, et maksu peaks kohe tasuma. Maksukohustus tekib alles väljamakse tegemisel, kuigi raamatupidamises tuleb otsus ja kohustus õigel ajal kajastada.
Vaatamata sellele et dividendide maksmise ja maksustamise loogika on üldiselt arusaadav, võivad keerukamate ning rahvusvaheliste omandistruktuuride või mitterahaliste dividendide (näiteks nõuete tasaarveldus) väljamaksete puhul mängida detailid olulist rolli ning avaldada ka mõju kasumi jaotamise maksustamisele.
Kui sul tekib küsimusi või vajadus konkreetse olukorra hindamiseks, saavad Grant Thornton Balticu maksunõustajad aidata lahendused läbi mõelda ja riskid maandada.
Et olla kursis majanduses toimuvaga, saada õigeaegselt infot seadusemuudatustest ja olulisematest arengusuundadest meie teenustevaldkonnas, tellige meie uudiskiri.
Alates 16. veebruarist algab 2025. aasta tulude deklareerimine. Nagu ikka, tuleb tuludeklaratsioon esitada siis, kui aasta jooksul on saadud tulusid, millelt Eestis tulumaksu kinni ei peetud või kui soovitakse kasutada maksusoodustusi.
2026. aasta toob Balti riikidesse mitmeid olulisi maksumuudatusi, mis mõjutavad nii ettevõtteid kui ka eraisikuid. Käesolevas ülevaates oleme Grant Thornton Balticu maksuekspertidega koondanud kokku peamised muudatused Eestis, Lätis ja Leedus – alates tulumaksust ja käibemaksust kuni sotsiaal- ja aktsiisimaksudeni.
Anname ülevaate peamistest 2026. aastal jõustuvatest maksumuudatustest ning samuti 2025. aasta jooksul juba vastu võetud ja kehtima hakanud muudatustest.
