Tutvuge meie spetsialistide kirjutatud artiklitega

15. mail 2024 võeti vastu tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seadus. Seda tuntakse ka vilepuhuja kaitse seadusena, mis seab paljudele ettevõtjatele kohustuse luua asutusesisene rikkumistest teavitamise kanal.

Tarbijate krediidivõimelisuse hindamisega seonduv on tõusnud viimase aasta jooksul taas fookusesse. Arutletakse tarbijate suurenenud laenukoormuse ja viivislaenude osakaalu üle, püütakse leida täiendavat tuge positiivse krediidiregistri loomisest ning Finantsinspektsioon on hakanud jõulisemalt trahvima turuosalisi, kes seatud normidest kinni ei pea.

Siseaudit on kohustuslik suuremale osale finantssektoris tegutsevatele ettevõtetele. Siseaudiitori andmed tuleb Finantsinspektsioonile esitada juba tegevusloa taotlemisel, samuti tuleb sise-eeskirjades kirjeldada siseauditi korraldust ja toimimist ettevõttes.

Räägime infoturberegulatsioonidest ja standarditest Eesti ärimaastikul ning sellest, millised uued regulatsioonid peagi Euroopast tulemas on.

Ühinguõiguse revisjoni raames, mille tagajärjel tehtud muudatustest lõviosa jõustus 1. veebruaril 2023, läbis kontaktisiku regulatsioon uuenduskuuri.

Siseaudiitorid puutuvad töös tihti kokku olukorraga, kus kliendid soovivad oma organisatsioonis lasta teha mõne siseauditi, kuid kuna neil puudub varasem kokkupuude siseauditi teenusega, tekib neil mitmeid küsimusi.

Tänavu esimese nelja kuuga on äriregistrist majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu kustutatud üle 25 000 ettevõtte. Saade „Kasvukursil“ uuris, milliseid muresid toob ettevõtjale kaasa see, kui firma päevapealt kustutatakse.

Kasvukursil saates räägime raamatupidamisega seotud muredest ja lahendustest. Arutleme, milliseid vigu aitab raamatupidamise automatiseerimine ettevõttes vältida ning millised ohud ja võimalused kaasnevad erinevate tehnoloogiate kasutuselevõtmisega. Mitmeid praktilisi soovitusi jagavad Coop panga ärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas, töötajate ümberlokeerimise ettevõtte Jobbatical finantsjuht Glen Madis ja nõustamisettevõtte Grant Thornton raamatupidamisvaldkonna juht Gaily Kuusik.

Tänavu esimese nelja kuuga on äriregistrist majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu kustutatud üle 25 000 ettevõtte. Saade „Kasvukursil“ uuris, milliseid muresid toob ettevõtjale kaasa see, kui firma päevapealt kustutatakse.

Pakendiseaduse viimane redaktsioon jõustus käesoleva aasta algul. See tähendab seda, et pakenditega seonduv, ka aruandlus ja auditeerimine, on taas aktuaalne.

Millest alustada, kui ette võttel puudub nii personalijuht kui -poliitika ning töötaja soovitusindeks on pealegi negatiivne? Hindamatut kogemust jagavad Grant Thornton Balticu personalijuht Marge Litvinova ja värbaja Kätlin Treima.

16. aprillil 2024 võttis riigikogu vastu seaduse, mis võimaldab pikaajalisel haiguslehel olijatel jätkata kohandatud tingimustel töötamist.

Ettevõtjad peavad majandusaasta aruande auditeerijat tikutulega otsima, sest audiitoreid on aasta-aastalt vähemaks jäänud, kuid töömaht muudkui kasvab. Lisaks teeb muret audiitorettevõtete töö halvenev kvaliteet.

Siirdehindadest räägitakse tihti vaid maksuarvestuse kontekstis, kuid tegelikult eeldab siirdehinna määramine strateegiliselt hea eelarve- ja kuluarvestuse süsteemi olemasolu juhtimisaruandluses.

Paljud Eestis äri ajavad välismaalastest ettevõtjad on viimasel ajal saanud ebameeldiva üllatuse osaliseks: nad ei saa äriregistrile esitada oma ettevõtte majandusaasta aruannet, sest on jätnud tähtajaks uuendamata oma digi-ID, kuid uue digi-ID taotlemisel seab Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) neile täiendavaid tingimusi.

Töölepingu erakorralise ülesütlemise puhul on kõige olulisem kirjaliku taasesitamise võimalus. Töötaja olgu sõnastuses täpne ja tööandja kiire reageerima.