Tutvuge meie spetsialistide kirjutatud artiklitega

E-arved on igale raamatupidajale kasulik tööriist, et vältida inimlikust eksimisest tekkivaid vigu, mis kulutavad aega ja raha. E-arveldamise juhile või kliendile n-ö mahamüümiseks on ka hulk muid ärilisi eeliseid.

Artikkel selgitab, kuidas ründajad kasutavad ära usaldusväärseid tehnoloogiaid – nagu OAuth ja DKIM – ja miks peab olema eriti tähelepanelik, kui meilisõnum või rakendus küsib õigusi sinu kontole ligipääsuks.

Alates 1. juulist 2025 on käibemaksu standardmäär 24%.

Eesti tulumaksusüsteemis leidub eripära, mis võib isegi väikese või keskmise suurusega tehingus tekitada kuuekohalise numbriga maksuriski. Suuremate tehingute korral võib maksukohustus ulatuda miljoni euroni, rääkis Grant Thornton Balticu partner ja maksunõustamise valdkonna juht Kristjan Järve.

Leedu kavandab 2026. aastaks ulatuslikku maksureformi, mille eesmärk on tugevdada riigikaitse rahastamist ja toetada majanduse arengut. Grant Thornton Baltic Leedu maksuspetsialist Vykintas Valiulis on teema kohta koostanud põhjaliku ülevaate.

Raamatupidamisteenuse sisseostmisel võib olla kindel, et raamatupidaja haigestumise või puhkuse korral töö tegemata ei jää.

Infoturbe valdkond tundub viimasel ajal kui labürint täis lühendeid: NIS2, DORA, ISO 27001, E-ITS, SOC 2. Seega annan lühidalt nõu, kuidas infoturbe regulatsioonides, standardites, auditites ja sertifikaatides orienteeruda.

Eestis on jõustunud või jõustuvad peagi uued õigusaktid, mis panevad erinevatele sektoritele hulga infoturbega seotud kohustusi. Ettevõtjad on hädas arusaamisega, millisest nurgast pihta hakata ja kuhu suunas joosta. Või kas üldse joosta.

Viimastel kuudel on olnud palju juttu kestlikkuse aruandluskoormuse vähendamisest ettevõtetele ja Euroopa Komisjoni soovist aruandlust lihtsustada.

Eesti infoturbestandard (E-ITS) on eestikeelne ja Eesti õigusruumile vastav infoturbe käsitlemise alus, mis on loodud avalike ülesannete täitmiseks kasutatavate äriprotsesside ja infosüsteemide kaitse tagamiseks.

Vilepuhuja teavituskanali loomine on kõikidele enam kui 50 töötajaga ettevõtetele kohustuslik olnud juba paar kuud, sest selleks kohustab tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seadus.

2025. aasta 17. jaanuaril jõustunud digitaalse tegevuskerksuse määruse (Digital Operational Resilience Act, DORA) eesmärk on ennetada küberohte ja vähendada intsidentide mõju ettevõtetele ning kogu Euroopa finantsturule.

Aeg on üle vaadata oma pakendiarvestus ja veenduda, et see on pakendiauditi jaoks valmis. Juhul, kui see seda veel ei ole, siis on vaja paika panna tegevuskava selle eesmärgi saavutamiseks.

Eestis on audiitortegevuses toimumas märkimisväärsed muutused, seda nii audiitorite kvaliteediga seoses kui ka kogu sektori arengu osas.

Alates 1. jaanuarist 2024 kehtib Euroopa Liidu (EL) riikides ja ka paljudes kolmandates riikides (nt ÜK, Šveits, Kanada, Austraalia, Singapur jt) miinimummaksukohustus suurkontsernidele, mille konsolideeritud müügitulu ületab 750 miljonit eurot.

Vabariigi Valitsus esitas 25. septembril Riigikogule julgeolekumaksu seaduse eelnõu, millega kehtestatakse kolmest komponendist koosnev ajutine julgeolekumaks, sh ettevõtete kasumilt võetav 2%-line maks. Esimest korda tuleb lõviosal ettevõtetel julgeolekumaksu tasuda juba 2026. aasta 10. septembril.