7. septembri veebiseminari „Andmepõhine aruandlus“ küsimused ja vastused: andmepõhine TÖR

Andmepõhine TÖR

Saan aru, et plaanis on TÖR-ist eemaldada vabatekstilised väljad. Kui ametikoha puhul on ise lisatud nimetus ja ülesanded, siis kas tulevikus need kaovad? Mis saab sel juhul juba sisestatud sellistest ametikohtadest?

Enne 01.04.2027 esitatud vabatekstiline ametinimetus ja tööülesannete kirjeldus viiakse kokku ameti kommentaari väljale ning andmete esitajal tuleb määrata ametinimetus vastavalt ametinimetuste klassifikaatorile.

Praegu saame isikukoodita töötaja töötamise registreerida sünnikuupäeva alusel kuni viieks päevaks (nii töölepingute kui ka VÕS-lepingute puhul). Uutes juhendites ei ole sünnikuupäeva enam mainitud ja väli tootaja_synniaeg on märgitud kui TÖR-is mittekasutatav. Kas sünnikuupäevaga registreerimine kaob täielikult? 

Küsimusest eeldan, et see kehtib TOOTREG teenuse kohta. TOOTREG teenusega saab töötamise andmeid esitada ainult üleminekuperioodil ja piiratud ulatuses. Kui töötajal puudub Eesti isikukood ja töötamine kestab kuni viis päeva, saab töötamise registreerimisel kasutada inimese mitteresidendi koodi ning sellise töötamise registreerimiseks tuleb võtta kasutusele uus teenus (submitData) või esitada andmed kasutajaliideses. 

Kuidas saab pärast andmepõhisele TÖR-ile üleminekut muuta, parandada, lõpetada andmeid, mis on registreeritud enne üleminekut? 

Enne APA TÖR-ile üleminekut registreeritud töötamise andmete muudatusi saab esitada mitme kanali kaudu (teenused submitData, TOOTREG ja kasutajaliides). TOOTREG teenusega on muudatuste esitamine piiratum. SubmitData teenusega nende töötamiste osas andmete muudatuste saatmiseks võib olla vajadus pärida TÖR-ist andmeid, et saada enne ülemineku hetke esitatud andmete identifikaatoreid. Selleks plaanib MTA pakkuda eraldi teenust. 

Kolmanda riigi kodaniku VÕS-leping – kas ametinimetus ja töökoha asukoht on tõesti kohustuslikud ka VÕS-lepingul? 

Ametinimetus ja töötamise asukoha andmed on kohustuslikud VÕS-lepingu puhul, kui töötaja (tööd tegeva isiku) puhul on tegemist kolmanda riigi kodakondsust või määratlemata kodakondsust omava isikuga, kes elab Eestis töötamist lubava tähtajalise elamisloa alusel, või kolmanda riigi kodakondsust või määratlemata kodakondsust omava isikuga, kes viibib Eestis viisa või viisavabaduse alusel ja kellel on õigus lühiajaliselt Eestis töötada. 

Töötamise asukoht lühiajalise/vahelduva VÕS-teenuse puhul – kuidas määrata ADS-hoone täpsusega asukoht, kui inimene tuleb korraks (nt konverentsikeskusesse) – kas koolituskoha hoone või inimese üldine töökoht? 

Üldjuhul VÕS-lepingu puhul töötamise asukoha andmeid esitada ei saa (v.a kolmanda riigi kodakondsusega töötajate puhul). Kui töötaja täidab töökohustusi mitmel tööandja tegutsemiskoha aadressil, siis tuleb töökoha aadressiks märkida asukoht, kus töötaja töötab suurema osa tööajast. Kui töötaja tööaeg jaotub võrdselt, siis jääb tööandja otsustada, millisele aadressile töötaja registreerida. Töötamise asukoha määramise reeglitega saab tutvuda Maksu- ja Tolliameti kodulehel töötamise registreerimise rubriigis või küsida täpsemat nõu Statistikaametilt. 

Lugege ka:

7. septembri veebiseminari „Andmepõhine aruandlus“ küsimused ja vastused: andmepõhine TSD.

7. septembri veebiseminari „Andmepõhine aruandlus“ küsimused ja vastused: andmepõhine KMD.