Kui viimastel kuudel on USA presidendi Donald Trumpi majanduspoliitika tähelepanu keskpunktis olnud eelkõige tollimaksud ja kaubandussõda, siis tagaplaanil tekitab Trumpi valitsus turbulentsi ka mujal. Sealhulgas võib üks Eesti valitsuse koalitsioonileppe punkt viia meid nende riikide nimekirja, kellele ameeriklased tahavad lisamaksu kehtestada.
USA kongress menetleb president Donald Trumpi ettepanekute paketti, mida Trump nimetab üheks suureks ja ilusaks eelnõuks (One Big Beautiful Bill Act). Just see eelnõu ajas ka ülemöödunud nädalal presidendi tülli suurärimehe ja seni valitsusele lähedal seisnud Elon Muskiga, kuna viimati mainitu polnud rahul asjaoluga, et eelnõu tõotab oluliselt kasvatada USA riigieelarve defitsiiti. Nüüdseks on Musk ja Trump teinud siiski vaherahu.
Üle 1000-leheküljelise mammuteelnõu keskmes on Trumpi esimese ametiaja maksukärbete püsivaks muutmine, ent sinna on pikitud rohkelt teisigi muudatusi. Näiteks sisaldab see sotsiaalprogrammide, sh toiduabi kärpimist, jootraha maksustamise lõpetamist, rahaeraldist droonide ostuks, sisserändajate väljasaatmise valmisoleku suurendamist, elektriautode ostu maksusoodustuse lõpetamist ning osariikidele keeldu iseseisvalt tehisaru reegleid kehtestada.
Veel on arutluse all näiteks enam kui miljoni hektari riigimaa müük. Samuti paneks riik uue meetmena iga sündiva lapse investeerimiskontole seemneks 1000 dollarit.
See kõik kokku moodustab kirju paleti ettepanekutest, mis käisid mais kiirkorras esindajatekojast läbi ja vajavad nüüd veel senati heakskiitu. Selle sasipuntra ühtseks kimbuks sidumise eesmärk on vältida obstruktsiooni.
Nagu selliste kobareelnõude puhul ikka juhtub, võib palju tähelepanu tõmbavate teemade tagant välja kooruda üllatusi. Selle eelnõu puhul on üks selliseid üllatusi muudatus, mida on nimetatud ka kättemaksu maksuks. Täpsemalt on tegu maksuseadusesse lisatava paragrahviga 899, mille eesmärk on karistada neid riike, kelle maksusüsteem on ameeriklaste hinnangul ebaõiglane. Selle tõlgendamisega on maksunõustajad viimastel nädalatel palju vaeva näinud. Ning just see muudatus võib maksukirvega lüüa eestlasi ja teisigi eurooplasi.
Millega täpsemalt on tegu?
Nimelt kirjeldatakse paragrahvis, et USA kavatseb panna nn diskrimineerivatele riikidele ning nende elanikele ja ettevõtetele lisamaksukoormuse USA-st saadud tulule. Kui USA-s leitaks, et ka Eesti maksusüsteem on USA firmade jaoks ebaõiglane, lisanduks USA-st saadud tulule iga aasta eest 5% lisamaks, kokku kõige rohkem 20%.
Näiteks kui praegu on USA-st saadud dividendidele tulumaksu soodusmäär 15%, siis esimesel rakenduval aastal kasvaks see 20%-ni, teisel 25%-ni, kolmandal 30%-ni ja neljandal 35%-ni. Seeläbi näitavad vabariiklased oma vastumeelsust mujal maailmas kehtestatud maksureeglitele.
„USA on olnud vastu näiteks DST-le (digiteenuste maksule – toim) ammu enne Trumpi, kuna digihiiud on valdavalt USA päritolu ja USA püüab neid kaitsta, st nende ülemaailmset tulu ise maksustada. Igasugune välisriigis tasutud maks vähendaks USA maksubaasi kas maksukrediidi või maksustatava kasumi vähenemise läbi. Seetõttu ei ole selle Trumpi maksupaketi välismaailma puudutavas osas midagi üllatavat, aga samm on edasi astutud lihtsalt vastu olemisest konkreetse õigusraamistiku suunas,“ selgitas KPMG Eesti haru partner ja maksuteenuste juht Joel Zernask.
Diskrimineerivaid riike on praeguste hinnangute kohaselt umbes 40, kuid nende määratlemine on osaliselt ebamäärane.
Diskrimineerivaid riike on praeguste hinnangute kohaselt umbes 40, kuid nende määratlemine on osaliselt ebamäärane, kuna see oleneb sellest, kuidas paragrahvi tõlgendada, kui see peaks millalgi seaduseks saama. Eeskätt on ameeriklaste nn diskrimineerimine seotud kolme maksuga, mille igaühe rikkumine tähendaks nimekirja sattumist.
USA rahandusministeeriumil oleks vajaduse korral ka laiem tõlgendamisruum selle puhul, kas mõni riik käitub nende hinnangul ebaõiglaselt või mitte. USA rahandusminister Scott Bessent ei näe, et tegu oleks kättemaksuga teistele riikidele, vaid tema sõnul on see puhtalt riigieelarvet puudutav eelnõu.
Lugege täismahus artiklit Delfi Ärilehest.
Pildil Kristjan Järve, foto Egert Kamenik.
