ET EN
IBR

Õpime Põhjamaadelt koostööd

Eesti ettevõtjate jaoks on tore fakt meie kahe peamise ekspordipartneri – Soome ja Rootsi – hea käekäik. Ka Põhjamaade ettevõtjad ise on optimistlikud – võib isegi öelda, et nad on optimismi poolest maailmas esirinnas.

Grant Thorntoni tänavu I kvartalis valminud uuringu* põhjal võib maalida Soome ja Rootsi majanduse käekäigust vägagi rõõmsates värvides pildi. 35 riigi ettevõtjate seas tehtud küsitluse tulemused näitavad, et Soome ettevõtjad on oma äri ja riigi majanduse suhtes kõige optimistlikumad! Ka Rootsis on optimism võrreldes mulluse IV kvartaliga kasvanud ning on viimase seitsme aasta kõrgeimal tasemel.

Millel põhineb põhjanaabrite optimism?

Esimeses järjekorras tuleb mainida tugevat majanduskasvu. Rootsi majandus kasvas Euroopa Komisjoni andmeil 2017. aastal 2,4% ning tänavu oodatakse suisa 2,6% majanduskasvu. Riigi majandus sai kasu nii madalatest intressimääradest, nõrgenenud kroonist, mis soodustab eksporti, kui ka maailma majanduse heast olukorrast. Positiivsena saab vaadata ka sisserännet, sest immigrantidest on kasu tööjõuturul valitsevate tühimike täitmisel.

Soome majanduskasv oli 2017. aastal Rootsi omast paari protsendipunkti võrra suurem, 2,6%. Tänavu prognoositakse majanduskasvu aeglustumist 2,5%-ni. Konjunktuur on siiski soodne ja nii usub koguni 54% Soome ettevõtete juhtidest, et järgmise 12 kuu jooksul nende kasum kasvab.

Võiksime Põhjamaadelt õppida koostööd

Pole uudis, et Põhjamaad on maailmas väga konkurentsivõimelised, kui vaadata näiteks Maailma Majandusfoorumi globaalne konkurentsivõime indeks. Rootsi ja Soome on seitsmendal ja kümnendal kohal, Norra ja Taani on neil tihedalt kannul vastavalt 11. ja 12. kohal, edestades näiteks Hiinat ja Prantsusmaad.

Üks põhjuseid, mis Põhjamaade konkurentsivõime on nii hea, peitub omavahelises koostöös. Peter Bodin, kes juhtis varem Grant Thorntoni Rootsi ettevõtet ja juhib nüüd üleilmset Grant Thorntonit, teab rääkida oma kogemusest. „Põhjamaade ettevõtted on vastastikku toetavad. Loomulikult nad konkureerivad omavahel, kuid oskavad väga hästi ära tabada, millal koostööd teha,“ toob Peter Bodin näite.

Üks hiljutisi initsiatiive on 24 Soome ja Rootsi suure tööstusettevõtte koostöö, et tegeleda ühiselt tehisintellekti teemadega. Need ettevõtted on mõistnud, et kogemuste ja oskuste jagamine tähendab, et ühiselt suudetakse kiiremini edasi minna ja miks mitte liidripositsioonilegi jõuda. Ka tänavu septembris toimuval Nordic Business Forumil on üks võtmeteemadest tehisintelligents. Ning on ju Nordic Business Forumi eesmärk samuti koostöö:  viia omavahel kokku ettevõtted, et ideid ning kogemusi vahetada ning sidemeid luua.

Investeeringuid napib

Kuigi optimism Põhjamaades on tugev ja nende edukust toetab konkurentsivõimeline keskkond ja korralik majanduskasv, sõltub pikaajaline edu investeeringutest. Ettevõtete jaoks on peamine väljakutse säilitada investeeringud nii ideedesse, teadus- ja arendustegevusse kui ka tehnoloogiasse ja hoonetesse piisaval tasemel.

Grant Thorntoni uuringu tulemused näitavad, et 24% Rootsi ettevõtteist plaanib järgmise 12 kuu jooksul investeerida uutesse hoonetesse, kuid vaid 5% kavatseb investeerida teadus- ja arendustegevusse. Soomes on olukord parem:  18% ettevõtjaist kavatseb teadus- ja arendustegevusse investeerida. Samas on tehnoloogiainvesteeringuid plaanivate ettevõtete arv vähenenud nii Soomes kui ka Rootsis.

Kuid selleks, et ka tulevikus edukas olla, on investeerimine nii uutesse ideedesse kui ka tootlikkuse kasvatamisse hädavajalik. Praegune hea aeg majanduses ei ole mõeldud loorberitele puhkama jäämiseks, vaid tulevikuplaanide tegemiseks ja kasvu kindlustamiseks.  

*Artiklis viidatud uuring on Grant Thornton International Business Report (IBR), mis annab kord kvartalis ülevaate 35 riigi ettevõtjate ootustest riigi majanduse ja oma ettevõtte käekäigu suhtes. Viimased andmed koguti rohkem kui 2500 ettevõtte juhilt 2018. aasta veebruaris ja märtsis.