"Muutused tulid, et jääda," on Grant Thornton Balticu juhtivpartner Mati Nõmmiste veendunud. "Paljud protsessid, mis lauale tulid, on alanud ammu, näiteks vajadus firmasid digitaliseerida – nüüd sunniti inimesi see kõik lihtsalt kiiresti ära tegema."
Kuna muutused tulid ootamatult ning tagasilöögiks ei oldud valmis, on vaja tagajärgedega kiiresti kohaneda. Reeglina eeldab see ettevõtte strateegia ümbervaatamist. "Mõne jaoks kõlab see liiga abstraktselt, kuid oma tänast strateegilist positsiooni tuleks läbi kolme küsimuse helikopterivaatest hinnata – tähtis on endalt küsida, kes on sinu ettevõtte kliendid, milliseid tooteid ja teenuseid sa neile pakud ehk mis on sinu väärtuspakkumine ning kolmandaks, kuidas seda kõike võimalikult efektiivselt teha," pakkus Grant Thornton Balticu digiturunduse strateeg Erik Suits välja mudeli.
Tema sõnul tunduvad väljakäidud küsimused esmapilgul küll pealiskaudsed, kuid kriis on paljut muutnud. "Eelkõige seda, kuidas inimesed tarbivad – näiteks suur osa jaekaubandusest kolis digikanalitesse," tõi ta näite. "Samuti võib olla muutunud ettevõtete sihtgrupp. Mõeldes nendes kolmes dimensioonis, on võimalik oma ärimudelit ümber mõtestada." Suitsu sõnul jääb praeguses kriisis ellu ettevõte, kes suudab välja mõelda, kuidas tema kliendi harjumused tulevikus muutuvad.
Seda mudelit on Suitsu sõnul mitu ettevõtet juba ka edukalt rakendanud, näiteks Citybee, kes sai kriisi keskmes aru, et toodete ja teenuste ehk "mis" puhul on klientide vajadused muutunud ning ka kliendibaas on nüüd erinev. "Üleöö suurenes vajadus kaupade kojutoimetamise järele, samas oli neil rendiautodega üle vabaks jäänud ressurssi ja nii kasutatigi seda ära ja pakuti kohaletoimetamise teenust," rääkis Suits.
Oma tegevuse korraldas ümber ka turismisektorisse kuuluv Nordic Hotel Forum, kes kohandas tühjalt seisma jäänud hotellitoad ümber rendikontoriteks. "See on väga hea näide sellest, kuidas ettevõte on oma ärimudeli ümber mõelnud," kiitis Suits.
Nordic Hotel Forumi juhatuse liikme Feliks Mäguse sõnul oli äri kiire ümberorienteerimine kollektiivne tarkus ehk tähtis on see, et juht kaasaks otsustamisesse ka teisi. "Eks kogemus ja kõhutunne lõpuks maksid, kuid kõige tähtsam on kollektiivne tarkus," sõnas ta. "Terve rida ettevõtteid otsustas samal ajal mitte midagi teha, aga meie saime aru, et paanika on kõige hullem asi – šokk tabab igaüht, kelle majandustegevus päevapealt lõpetatakse, kuid sellest tuleb võimalikult kiiresti üle saada ja mõelda lähituleviku tegevuste peale ning sealt edasi töötada välja pikk strateegia – see on ainuke võimalus meie sektoris, sest kapitali kellelegi väga palju ei ole ning muidu tuleb likviidsusprobleem peale."
Muudatusi pidi läbi viima ka Grant Thornton Baltic. Eelkõige puudutas see raamatupidamis- ja konsultatsiooni-, aga ka audiitorteenuse osutamist viisil, mil klientidega kohtuda ei ole võimalik. "Päevapealt oli olukord, kus igaüks istus oma kodus, kuid töö pidi ikka tehtud saama," rääkis Nõmmiste. Tema sõnul on kaugtöö puhul väga oluline, et iga töötaja tunnetaks end jätkuvalt kollektiivi osana. "Et tema arvamus läheb teistele korda, inimese kaasamine on siin kriitilise tähtsusega."
Nõmmiste sõnul õpetas eriolukord ettevõtjatele, et juht üksinda ei suuda firmat vee peal hoida. "Sa võid juhina olla briljantselt tark, aga kui sinu meeskond otsustega kaasa ei tule, on see sama hea, nagu oleksid sõjaväeüksusest kaks kilomeetrit ette jooksnud ehk sisuliselt pole sul enam ühtegi kaasvõitlejat ja oled läbi kukkunud," märkis ta.
Juhi roll on Nõmmiste sõnul ka strateegia kujundamise mudeli kolmas faas ehk kui on mõtestatud, kes on kliendid ja millist teenust nad ootavad, siis tuleb välja mõelda, kuidas seda kõike võimalikult efektiivselt pakkuda. "Tihti on ettevõtetes elemente, mis on küll toredad, kuid mis pole hädavajalikud teenuse osutamiseks. Seega on tähtis ka see, millist juhtimismudelit kasutame ja kuidas prognoose teeme," rõhutas Nõmmiste.
Üha suurenev roll on ekspertide sõnul tehnoloogial, kuid Nõmmiste hoiatab, et see pole ainus võluvits, mis kogu äri päästab. "Üle vaadatakse automatiseerimise võimalused, kuid selle juurde tuleks vaadata ka ärianalüütikat, mis aitab kriisist välja navigeerida," rääkis ta. "Tuleb meeles pidada, et näiteks ka e-pood peab sobituma firma sisemiste protsessidega ning e-kanali püstipanemine ei too otsest edu."
Nõmmiste tõi näite, et kui ettevõtte toode ei ole e-kanalites müüdav, on sellest vähe kasu. Ka Mägus on sama meelt. Nordic Hotel Forum saab küll läbi e-kanalite oma restoranide toitu müüa, kuid see jääb siiski piiratuks. "Digitaalselt magada on keeruline, aga ka restoranitoidust elamust saada," viitas ta sellele, et nende näitel eeldab ettevõtte põhitegevus ikka füüsilisel kujul kliente. "Tallinna 7500 hotellituba ei saa kunagi olla digitaalsete lahenduste abil edukad."
Seda, kas üks või teine lahendus töötab, saab Suitsu sõnul hinnata konkurentide kaudu. "Alati saab võtta enda ärimudeli ning kõrvutada seda mõne välismaal tunnustatud firma ärimudeliga," märkis ta. "Panna kellegi teise ärimudel enda oma peale ja mõelda, mis juhtuks, kui vastavalt sellele oma ettevõtet muudaksin, et mis muutuks ja kas tulemuseks oleks vastupidavam firma – lõpuks on eesmärk tuua lauale uusi mõtteid ja arendada strateegiat edasi," lõpetas Suits.
Kuulake saadet:
