Tehingunõustamine

Kaugtõestamine – võimalus teha notariaalne tehing ka kodus

Brigitta Jõgi Brigitta Jõgi

Tänavu 1. veebruaril võeti notariaalsete tehingute tegemisel kasutusele kaugtõestamine, mis on samaväärne tavalise ehk notari juuresolekul tõestamisega.

Kaugtõestamine kui innovaatiline lahendus on videosilla abil tehtav tõestamistoiming Eesti notari ja välismaal oleva eestlase või e-residendi vahel. Seega peab tehinguosalisel olema kas Eesti Vabariigi isikutunnistus või e-residendi kaart. E-residentsuse taotlejaid oli 2018. aasta veebruari seisuga 27 069.[1] Kaks aastat hiljem oli neid juba ligi 50 000.[2] Seetõttu on kaugtõestamise võimaldamine ehk tehingute tegemine distantsilt olnud kahtlemata vajalik Eestis äritegevuse soodustamiseks. Kaugtõestamine sai alates 1. veebruarist 2020 võimalikuks Eesti välisesindustes Helsingis, Stockholmis, Brüsselis, Riias ja Londonis.[3]

Alles kaks kuud tagasi muudetud notariaadimäärustikku muudeti 2. aprillil 2020 koroonaviirusest tingitud eriolukorra tõttu taas. Selleks, et eriolukorra tõttu häiritud tavaelu võimalikult sujuvalt edasi läheks, kehtestas justiitsminister võimaluse kasutada kaugtõestamist ka mujal kui välisesindustes. Seega on alates aprilli algusest võimalik notariaalseid toiminguid teha ka siis, kui tehinguosaline viibib oma kodus, kontoris või muus paigas, ja seda nii Eestis kui ka välismaal.

Kaugtõestamisel tehtavad ametitoimingud ja tehingud

Kaugtõestamise teel ei kinnitata abielu sõlmimist ja lahutamist ega tehta abielu- ja abielulahutuse kannet.

Juhul kui inimene viibib välisesinduses, on ametitoimingute loetelu piiratud. Välisesindustes võib eelkõige teha osa võõrandamise ning pantimise kohustus- ja käsutustehinguid, tõestada volikirju, pärimisega seotud avaldusi jt.[4]

Muid ametitoiminguid, mis on notariaadiseaduse § 29 lõikes 3 loetletud, võib notar teha, kui osaleja viibib tõestamistoimingu ajal mujal kui välisesinduses. See tähendab, et kokkupuuteid vältides on notaril võimalik tõestada peaaegu kõiki tehinguid, kui tehinguosaline viibib samal ajal näiteks oma kodus. Kuivõrd kaugtõestamine on võimalus, mitte kohustus, võib alati broneerida aja notariaalse tehingu tegemiseks ka notaribüroos. Juhul kui tehingus peab osalema mitu inimest, tuleb neil valida, kas nad kõik lähevad notaribüroosse kohale või teostavad tehingu distantsilt. Notariaalse tehingu tegemine ei ole võimalik, kui üks tehinguosaline asub kodus ja teine notari juures büroos. Kaugtõestamise teel tehtava tehingu eest tuleb tasuda notaritasu 20 eurot.

Riskid isikusamasuse tuvastamisel

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse kohaselt on notaril kohustus tuvastada tehingupoole isikusamasus. Siinkohal on oluline märkida, et isikusamasust ei tuvastata digitaalallkirja õigsuse kinnitamisel. Selle toiminguga kinnitatakse üksnes digitaalallkirja kehtivus.

Kaugtõestamise puhul on notaril võimalik isikusamasus tuvastada videosilla kaudu. Enne kui notar tehingupoolt videosilla vahendusel näeb, on välisesinduse töötaja juba pidanud tehingupoole isikusamasuse tuvastama, küll aga ei teki tal tsiviilõiguslikku vastutust, kui isik ei osutu tegelikuks tehingupooleks.[5]

Juhul kui tehing ei toimu välisesinduses, saab notar toetuda vaid videosilla vahendusel nähtava isiku kujutisele. Rõhutada tuleb, et kaugtõestuse kasutamine ei ole notari jaoks kohustus, vaid võimalus. Seega kui internetilevi on tehingu tegemisel kehv ja videoühendus katkendlik, võib notar tehingu tegemise katkestada, kuna tal ei ole võimalik tuvastada ei isikusamasust ega ka inimese tahet.[6] Isikusamasuse tuvastamiseks kasutavad notarid Veriffi või muud samaväärset lahendust. Olukorras, kus osaline viibib tehingu tegemise ajal väljaspool notaribürood, on notaril keerulisem tuvastada tema tegelikku tahet. Eksisteerib võimalus, et inimest sunnitakse tehingut tegema. Samuti võib pahatahtlik inimene esineda õigustatud isikuna, mida on kaugtõestamise puhul raskem tuvastada.

Kahtlemata on kaugtõestamisel positiivne mõju Eesti mainele ja majandusele. Inimene ei pea teatud tehingute tegemiseks Eestisse kohale tulema. Sellest tingituna võib oodata veelgi suuremat e-residentide arvu kasvu, kelle jaoks on Eesti äritegevuseks kaasaegne ja mugav paik. Aga ka Eestis viibiva tehingupoole jaoks hoiab ainuüksi notaribüroosse tulemata jätmine kulusid kokku.

Võimalus teha peaaegu kõik notariaalsed tehingud distantsilt on paindlik ja uudne lahendus. Samas tuleb silmas pidada, et sellega kaasnevad ka riskid, kuivõrd isikusamasuse tuvastamine on raskendatud ning pahatahtlikel inimestel on suurem võimalus teha tehinguid, kus õigustatud isiku tegelikku tahet ei võeta arvesse.

Võtke meiega ühendust ja räägime lähemalt Teie ettevõttest ning meie õigusnõustamise teenuste võimalustest.

[1] Tõestamisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri. Arvutivõrgus kättesaadav.

[2] Arvutivõrgus kättesaadav: https://e-resident.gov.ee/.

[3] Koroonaviiruse tõttu ei ole praegu võimalik kaugtõestamist kasutada Londoni ja Helsingi välisesindustes. Arvutivõrgus kättesaadav.

[4] Täielik nimekiri nähtav notariaadimäärustiku § 121 lõikes 6.

[5] Tõestamisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri.

[6] Tõestamisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri.